Viimase aja sündmused tõestavad, et Eesti-sugune väikeriik peab olema võimalikult isemajandav. Jätkusuutlikuks majandamiseks on aga mõistlik kõik endale vajalik maksimaalselt kohapeal toota. Sama kehtib ka maavarade kohta.

Nii mõtiskleb riigihalduse minister Riina Solman. Lisaks tavahoonetele on Eestis ehitamisel suured taristuobjektid nagu neljarealised maanteed ja Rail Baltic, planeerimisel on Tallinna ringraudtee. Enamik neist projektidest viiakse ellu Harjumaal, kus leidub õnneks ka parima kvaliteediga ehitusmaavarasid – paekivi, kruusa, liiva. Ühelt poolt on see suur majanduslik võit, sest ehituseks vajalikke materjale ei ole vaja sadade kilomeetrite tagant vedada. Teisalt asuvad maardlad peamiselt Tallinna ümbruses, kus inimasustus on üsnagi tihe.

Selleks, et maavarade kaevandamiseks saaksid siiski kokkulepped sündida, et rahul või enam-vähem rahul oleksid nii kaevandajad kui elanikud, algatas valitsus 2021. aastal Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu.

Teemaplaneeringu eesmärk

Praegune seadus ütleb, et kui kellelgi on maatükk, millel on läbi viidud kaevandusloa taotlemiseks vajalikud uuringud, saab ta kohe esitada taotluse kaevandusloa saamiseks ja seejärel juba kaevandama asuda. „Meie töö eesmärgiks on muuta see protsess kogukonna- ja keskkonnasõbralikumaks. Teemaplaneeringu eesmärk on kavandada maavarade kasutamine aastani 2050 nii, et sünniksid tasakaalustatud kokkulepped. Paneme rõhku sellele, et planeeringu koostamisel saaksid kaasa rääkida Harjumaa omavalitsused, ettevõtted, kohalikud inimesed ja kõik huvitatud osapooled,“ kõneleb riigihalduse minister Riina Solman, kelle valitsemisalasse kuuluvad ka suured regionaalprojektid.

„Meil on kaks võimalust,“ tõdeb minister, „kas saame kokkuleppele elanikega, kes elavad potentsiaalsete maardlate läheduses või hakkame kõige igapäevasemaid ehitusmaterjale Eestisse sisse vedama. Näiteks Soomest. Sellega aga vaevalt meie maksumaksja nõus on. Sest maavarade import tähendab automaatset hinnatõusu.“

„Hetkel on koostatud metoodika, mille järgi hakatakse valima kaevandamiseks sobilikke alasid. Metoodika abil püütakse leida kaevandamiseks asukohad, mis on nii looduskeskkonnale kui kogukonnale võimalikult sobivad, et konflikte minimiseerida. Selliseid kaevandamiseks sobilikke asukohti kaardistatakse. Eskiislahendus peaks valmima järgmisel aastal,“ lisab rahandusministeeriumi riigi planeeringute valdkonna juht Eleri Kautlenbach.

Talumistasu aitab kohalikke lepitada

Praegu makstakse häiringu- või talumistasu ainult tuuleparkide läheduses elavatele inimestele. Valitsuses on Riina Solmani kinnitusel arutluse all olnud ka küsimus, et hakata häiringutasu tulevikus maksma ka kaevanduspiirkondades elavatele inimestele või sealsele piirkonnale, omavalitsusele.

„Eks see ole ühiskondliku kokkuleppe koht. Loodan, et kõigil on huvi selles protsessis osaleda. Oleme ju kõik huvitatud, et meil säiliks puhas loodus, elamisväärne elukeskkond. Samas tahame aga ka uusi teid, moodsaid hooneid, elamisväärset tehismiljööd,“ rõhutab Riina Solman.

Minister usub, et häiringutasu aitaks ümarlaua ümber kokku tuua ka inimesed, kes praegu on otsustavalt näiteks Harku paekivikarjääri mõningase laiendamise vastu. „Usun, et ühiselt arutledes leitakse võimalus koos eksisteerida nii kavandataval Sõrve looduskaitsealal kui ka olemasolevat paekivikarjääri mõningal määral laiendada,“ lisab minister.

Planeeringu esimeses, lähteseisukohtade väljatöötamise etapis, lepitakse erinevate osapoolte vahel kokku metoodika, kuidas leida alad, millel saab väiksema negatiivse mõjuga ehitusmaavarasid kaevandada. Selleks jagatakse olemasolevad ja perspektiivsed kaevandusalad kolmeks: maardlad, kus kaevandamisel piiranguid pole, maardlad, kus saab kaevandada tingimusel, et leevendatakse negatiivsed mõjud ning maardlad, mille negatiivseid mõjusid ei ole võimalik piisavalt leevendada ning seal kaevandusi ei avata. Maardlatele nähakse ette ka astmed – kvaliteetsemad ja kergemini kättesaadavad varud saavad kõrgema prioriteedi, raskemini kättesaadavad on madalamad.

Uued tehnoloogiad

Kindlasti aitab kohalikel inimestel uute karjääridega leppida seegi, et uute tehnoloogiate ja meetodite kasutuselevõtt toob kaasa inim- ja loodussõbralikuma kaevandamise. Kui varem soovis kaevandaja korraga käiku anda 70–100-hektarilist karjääri, siis nüüd arvestatakse pigem mõnehektarilise maa-alaga, et siis järk-järgult edasi liikuda.

„Teemaplaneeringuga tahamegi kindlustada, et igal kokkulepitud kaevandusalal viiakse tööd läbi järk-järgult kaevandusala avades ja samamoodi järk-järgult karjääri rekultiveerides. Rajatakse sinna mõni veesilm või kardirada või midagi muud. Nii on ümberkaudsetel inimestel teada, kus kaevandamiseks sobilikud alad asuvad ja kuidas on plaanitud need peale kasutamist korda teha,“ kõneleb minister.

Häiringutasu aitaks ümarlaua ümber kokku tuua ka inimesed, kes praegu on otsustavalt näiteks Harku paekivikarjääri mõningase laiendamise vastu.

„Praegu käituvad kaevandajad paljuski vastavalt turuolukorrale – kaevandavad natuke, siis ootavad turusituatsiooni paranemist. Aga perspektiivid peavad olema selgepiirilisemad, et inimestel oleks kindlam tunne tuleviku suhtes,“ lisab Eleri Kautlenbach.

Lähimal ajal vajab suures koguses ehitusmaterjale Rail Balticu trass, mille ehitusega on juba algust tehtud. „Rail Balticu trassi perspektiivseid mahtusid Harju maavarade teemaplaneering ei hõlma. Kustkohast raudtee ehitamiseks kivi ja teised ehitusmaterjalid tulevad, see oleneb lepingutest, mille ehitajad on sõlminud maavarade kaevandajatega. Need lepingud pole üleriigiliselt tasandilt suunatud,“ räägib Eleri Kautlenbach.

Soome küpsem ühiskond

Soomes töötavad aatomielektrijaamad, veekogude ääres on mitmeid kohalikku puitu vääristavaid tselluloositehaseid, graniitkillustikku pakuvad soomlased müügiks meiegi tee-ehitajatele. Samas tegutsevad aga ka Soomes rohelised ja teised looduskaitseaktivistid. Kuidas on saanud Soome riik oma ühiskonna toimima nii, et ei eksisteeriks suhtumine – rajada on vaja, aga mitte mingil juhul minu aia taha? Nii nagu see paraku on Eestis…

„Hiljaaegu käisin Soomes, kohtusin nende omavalitsuste ministri Sirpa Paateroga, samuti ettevõtjatega Ida-Soomest. Ida-Soomel on ajalooliselt tihedad sidemed olnud Venemaaga, mis nüüd on katkenud. Sealsed ettevõtjad otsivad uusi väljundeid. Sihikul on ka Eesti, just Ida-Eesti. Nii et ma ei imestaks, kui sealt tuleks Eestisse mõni huvitav investeering, seeme on mulda visatud. Ja meie peame olema selle investeeringu vastuvõtmiseks valmis. Peame ühiskonnana jõudma samale küpsusastmele, nagu seda on Soome,“ räägib Riina Solman.

Uue küpsustaseme saavutamiseks peavad Solmani sõnul pingutama nii riik kui tema kodanikud. Teemaplaneeringki on osa sellest, pakkudes välja pikaajalisi arengustrateegiad, mis on kooskõlastatud omavalitsuste kaudu kodanikega.

6. veebruarist on Harju maavarade teemaplaneeringu lähteseisukohad avatud kõigile arutamiseks ja oma ettepanekute väljaütlemiseks. „Kuna praegu lepime kokku põhimõtted, mille alusel hakkame kaevandustele asukohti valima, siis on väga oluline, et just praegu inimesed kaasa räägiksid,“ ütleb minister Riina Solman.