Eelmises aastalõpu intervjuus rõhutasite, et oli suurte visioonide aasta. Kui palju neist visioonidest lõppeval aastal täitus?

Visioonid tähendavad pikaajalist vaadet tulevikku. Nende elluviimine nõuab päris suurt pingutust. Eelmisel aastal rääkisime Rail Balticu planeerimisest, mis on võtnud meie ajakavast ca kaks ja pool aastat. Selle aastaga oleme jõudnud lõpusirgele ja saatnud kooskõlastamisele erinevatele ministeeriumitele. Loodame selle planeeringu kehtestada uue aasta jaanuarikuu jooksul.

Olen lugenud nii mitmestki ajalehest, et elanikud pole trassivalikuga kursis. Siinkohal sooviksin meenutada inimestele, et vähemalt Harjumaal pole iialgi ühegi teise planeeringu menetlemise käigus nii palju kutsutud inimesi avalikustamisele ja ettepanekute tegemisele kui Rail Balticu planeeringu osas. Ja seda igas planeeringu arenguetapis. Seega saame ehk juba uue aasta keskpaigaks nimetatud trassikoridori ka kehtestada.

Harjumaal on 530 km merepiiri. See aga toob kaasa teistmoodi väljakutsed.

Meie teiseks suureks visiooniks võiks nimetada Tallinna-Helsingi vahelist tunnelit. Nende töödega me alustasime eelmise aasta alguses, tehes sellekohase eeluuringu nii inimeste soovide kui tunneli maksumuse ja tasuvuse osas. Käesoleval aastal saime rahastuse tunneli täistasuvusuuringute teostamiseks Kesk-Läänemere programmist, mis sisaldas merepõhja uuringuid, sotsiaalmajanduslikku vaadet ja veel kord selle projekti tasuvust.

Kui tunneli eeluuringu juhtpartneriks oli Harju maavalitsus, siis nüüdse etapi juhtpartneriks on Helsingit ümbritsev regioon Uusimaa. Meie kahe regiooni koostöö on olnud viljakas ning mõlemapoolne lobitöö on jõudnud ka Brüsselis kanda kinnitada. Tunnel oleks Põhja-Jäämere ja Rail Balticu vaheline lüli.

Pean märkima, et tunneli rajamise eelduseks on Rail Balticu olemasolu.

Olen alati öelnud: mida me Harjumaal planeerime, see muudab kogu Eesti ettevõtlus- ja ärikeskkonda!

Mööduv aasta oli poliitiliselt pingeline – presidendi valimine, valitsuse vahetus. Kas kõik see häiris ka maavalitsuse tööd?

Loomulikult mõjutas see meid kõiki. Siiani pole see häirinud maavalitsuse tööd. Inimestele selline presidendivahetus võis meeldida, võis mitte meeldida. Samad tunded on ka valitsuse vahetumisega.
Ma väga soovin, et inimestel oleks võimalik elada stabiilses elukeskkonnas ja ettevõtetel oleks stabiilne tootmis-ja ärikeskkond, kus tegutseda. Mulle tundub, et ettevõtjate tegutsemis- ja arenguvõimalused on liialt reguleeritud.

See, mis mind Eestis häirib, on erinevate institutsioonide koostöövõimetus – me ei räägi ega kuula, kõik ajavad oma tööülesannetest lähtuvat rida, ega ei huvitugi tervikpildist. Eriti puudutab see planeerimisvaldkonda. Igaüks teab, mida ta oma maatükiga teha soovib, arvestamata naabri huve ja võimalusi. Maavanemana pean sellistes olukordades oluliseks ühe laua taga koosarutamist, koosvaidlemist, kooskaalumist ning koos kuldse kesktee leidmist. See aitab meil liikuda selles suunas, et tegeleme ühtse regiooni kujundamisega. Nii võidavad kõik!

Kuidas hindate haldusreformi käiku Harjumaal, milline on vastukaja kuue regiooni ideele, mille esitasite rahandusministeeriumile?

Olen olnud ja olen jätkuvalt seda meelt, et 15 maavanemat ja maakonda meie rahvaarvult väikese Eesti kohta on palju. Selleks, et meie regionaalpoliitika oleks jätkusuutlik, oleks mõistlik maavalitsused liita ning luua 4-6 regiooni, mis hakkaksid tegelema tegeliku regionaalpoliitikaga. Regionaalne tasand on vajalik, kuna seob ja tasakaalustab riigi ja omavalitsuste huve piirkonnas. Täna näen, et probleemide lahendamine on oluliselt kaugenenud meie inimestest, ka abivajajatest ning uued lahendused ei tee neid kättesaadavamaks. Ka Soome riik teeb täna riigireformi, sest nende kehtiv mudel ei toimi ega taga vajalikku jätkusuutlikust. Meie riigireformi poliitika aga soovib näha Eestit just tänase Soome kaudu. Soomlased tugevdavad oma maavalitsusi riiklike ressurssidega, meie loobume oma regionaalpoliitikast ministeeriumite ja nende ametite kasuks.

See, mis mind Eestis häirib, on erinevate institutsioonide koostöövõimetus – me ei räägi ega kuula, kõik ajavad oma tööülesannetest lähtuvat rida.

Kas Eesti jääbki oma mudeliga „silotornidega“ riigiks? Tegutseks ühes „tornis“ ega tea ja sageli ei tahagi teada, mis on plaanis teistel asutustel ehk „naabertornidel“.

2016 oli pühendatud merekultuurile. Kas maakond pööras end lõppeva aastaga rohkem mere poole?

Harjumaal on 530 km merepiiri. See aga toob kaasa teistmoodi väljakutsed. Paljud mereäärsed vallad on pöördunud meie poole sooviga ehitada välja väikesesadamad, lautrid jne, kuid rahalisi vahendeid selleks napib. Nad on pöördunud ka piirkonna konkurentsivõime tugevdamise meetme poole, kuid EAS valdkonna rahastajana ei ole heakskiitu andnud, kuna projektidega ei looda meile piisavalt töökohti juurde. Samas seisame olukorras ees, kus tänu suurenevatele sissetulekutele saavad inimesed lubada endale kaatreid ja väikepaate, kuid ei saa nende väärtust realiseerida võimalikuste puudumise tõttu. Täna on kindlasti oluline, et riik hakkas tegelema ja panustama merealade planeeringutesse. Esimesed pilootprojektid Pärnumaal ja Hiiumaal on käivitunud, kuid Harjumaani veel jõutud pole.

2017 on noorte aasta. Kas Harjumaal peale üleriigilise noorte laulu- ja tantsupeao veel midagi noori kõnetavat toimub?

Ma armastan lapsi ja noori ning sellest tulenevalt ka kõiki neid, kes on võtnud oma tööks tegelda just nendega. Aitäh teile! Mulle läheb väga korda, mis toimub meie lasteaedades, koolides, noorteorganisatsioonides jne, mistõttu oleme teinud ka suuri muudatusi oma haridusosakonnas ning koondanud sinna kokku tugevad spetsialistid. Oleme oma eesmärgiks võtnud mitte niivõrd haridusasutuste kontrollimise, kuivõrd nende aitamise vastavalt seadusesätetele. Meie tublide spetsialistide tööd on märganud ka ministeeriumi ametnikud ning neid selle eest ka tunnustanud. Sellest tulenevalt jätkame tööd suunas, kus kõik õppeasutused Harjumaal saaksid vajaliku abi selliselt, et kaebuste ning murede arv lasteasutustes väheneks.

Siiski tahaks ma korra põrgata noorte juurest kaugemale ning rääkida meie vanuritest. Täna on riik panustanud vanadekodude ehitamisse küsimata, kas eakad soovivad sinna elama minna. Minu arvates tuleks välja arendada selline koduhooldusteenus, mis võimaldaks eakal inimesel võimalikult kaua oma kodus olla. Kuigi vallad pakuvad täna ka koduhooldusteenust, on see teenus jäänud raha puuduse tõttu vajalikus mahus välja arendamata.

Mis häiris Teid lõppeval aastal kõige enam?

Ma arvan, et õige sõna on otsustamatus. Mind häiris presidendivalimiste maraton ning poliitikute suutmatus otsustada ja üksmeelele jõuda. Üks ärimees, kellele tehti ettepanek hakata presidendi kandidaadiks pärast valimiskogus kandidaatide läbikukutamist, ütles: “Kes olen mina, kui te ei suutnud ära valida isegi Siim Kallast. Inimest, kes oli 10 aastat Euroopa Liidu asepresident. Eestile presidendiks ei kõlvanud, millest on mul väga kahju”.

Mis rõõmustas Teid lõppeval aastal kõige enam?

Rõõmu teevad lapsed ja lapselapsed, minu kodu ning mu koer. Lisaks sellele ka veel minu head töökaaslased, kellega töötegemine on puhas rõõm. Üks neist ütles väga tabavalt: “Ma ei ole selle 7 aasta jooksul kordagi mõelnud, et ma ei taha tööle tulla. Ma tulen siia alati rõõmuga, sest inimesed on sõbralikud, abivalmid, töökad ning ausad.”

Teie soov algavaks aastaks?

Elus on rõõme ja on ka kurbust. Ükskõik, mis juhtub, hoidke oma pea püsti! Kallid inimesed, olge positiivsed, siis pole kohta teie hinges ei kurjusel ega kadedusel.

Ma soovin teile ilusat algavat ning teguderohket uut aastat!