2017. aastal alanud Kroodi oja reostuse likvideerimistööd on nüüdseks lõppenud, mis tähendab, et Eesti kõige saastatum veekogu sai puhtaks. Kokku kulus puhastamisele 8,8 miljonit eurot.

Maardu järvest Muuga lahte voolav 5,2-kilomeetrine oja oli veel mõned aastad tagasi väga saastunud. Veekogu sisaldas endas ohtlikke aineid alates naftajääkidest, lõpetades tsingi-, vase- ja nikliühenditega ning oja kaldad olid reostunud arseeniga.

Nüüdsest on see kõik minevik. Töödest, saastumisest ning reostuse iseloomust rääkis Harju Elule keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektijuht Raimo Jaaksoo.

Kui ohtlik oli oja ja selle ümbrus tavalisele linnaelanikule või näiteks jalutajale?

Kroodi ojas ja oja kallastel paikneva jääkreostuse puhul on valdavalt tegemist raskemetallide reostusega. Settetiikides olnud muda oli reostunud naftasaadustega. Pinnas ja setted olid reostunud üle tööstusmaa piirmäära ning seetõttu ei olnud soovitatav inimese kokkupuude selle materjaliga. Inimeste kokkupuude reostunud pinnasega ei olnud välistatud, sest ala polnud piiratud.

Üleüldiselt võib reostunud pinnas jõuda inimese organismi kolme teed pidi: läbi naha, suu kaudu ning sisse hingates. Pinnase sissehingamine võib toimuda siis, kui pinnast kaevatakse ümber ning läheduses asuvad inimesed.

Kaudne kokkupuude reostusega toimub siis, kui reostus jõuab pinnasest pinna- või põhjavette ning tagajärjeks on veereostus. Reostunud vett võivad omastada taimed või juua koduloomad ja inimesed. Selline mõju võib olla tõsiseks ohuks, sest toiduahelas võivad raskemetallid akumuleeruda ning organismid saavad suurema raskemetallide doosi. Arseenireostus jõuab inimeseni peamiselt reostunud vee kaudu, mida kasutatakse joogiks, toidu valmistamiseks või köögiviljade kastmiseks.

Kuhu viidi saastunud pinnas ja kõik ohtlikud kemikaalid, jäägid ja metallid?

Oja puhastasid ettevõtted Savaterra Oy ja SavaClean OÜ. Tööde 8,8 miljoni euro suurusest maksumusest tuli 85 protsenti Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist ja 15 protsenti kattis KIK-i keskkonnaprogramm ning riigieelarve.

Kroodi oja settetiikide naftasaadustega reostunud muda kaevati tiikidest välja ja puhastati termiliselt mobiilses termotöötlustehases.

Termilise töötlusega puhastati setted orgaaniliste ohtlike ainete osas sihtarvuni.

Oja alamjooksult kaevati ligikaudu 1,4 kilomeetri ulatuses välja arseeniühenditega saastunud pinnast. See pinnas paigaldati Kroodi tööstuspiirkonnas asuvale reostunud pinnasega nn reostuskolde alale. Järgnevalt kaeti see ala tiikidest väljakaevatud ja termiliselt puhastatud pinnasega.

Lõpuks kaeti ala veel meetripaksuse vettpidava savika materjaliga, rajati veeäravoolud ja kogu ala haljastati.

Kas veekogust voolab merre vaid Maardu järve vesi? Kui palju ojast oli reostunud?

Kroodi oja (Kroodi kanal) kaevati järve ja Muuga lahe vahele 1893. aastal. Oja pikkus on 5,2 kilomeetrit.

Puhastatud Kroodi oja oktoobris 2021. Fotod keskkonnaministeerium 

Praegu toitub Kroodi oja põhiliselt sademetest ja tootmisettevõtete väljalaskudest. Nende vee kvaliteet vastab keskkonnanõuetele ja neid ka pidevalt seiratakse. Kroodi oja oli reostunud alates settetiikidest kuni Muuga sadama territooriumini. Muuga sadama alal on Kroodi oja juba uude sängi juhitud. Praegusel ajal näitavad Kroodi oja alamjooksul asuvast riiklikust seirepunktist võetud proovid veekvaliteedi paranemist.

Milline on Maardu järve olukord? Seal pole vist sellist saasta nagu ojas?

Vastavalt Maardu järve uuringule 2019. aastast on veekogu seisund kesine. Uuringu järelduste põhjal on selle põhjused väike veemaht, suur sisekoormus ja urbaniseeritud keskkond ümber järve, millest pärineb pidev potentsiaalne reostusoht. Teadaolevalt ei ole Maardu erinevalt Kroodi ojast tootmisjäätmetega intensiivselt reostatud.

Kus on veel reostunumad veekogud Harju maakonnas?

Sarnast veekogude jääkreostust, mis kuidagi oleks Kroodi oja jääkreostusega võrreldav, Harjumaal rohkem pole. Harjumaal on kokku inventeeritud üle 60 jääkreostusobjekti, neist 17 on riikliku tähtsusega ja need on kas likvideeritud või olulisel määral ohutumaks muudetud. Ülejäänud on kohaliku tähtsusega objektid, mille mõju on olnud lokaalne. Neist enamik on likvideeritud. Aeg-ajalt leitakse jääkreostusobjekte ka juurde. Näiteks avastatakse ehitustööde ajal maa seest mõni vana mahuti ja selle ümbrusesse levinud reostus.