Meie riik püsib kaljukindlalt, kui traditsioonid on au sees ja inimesed hoiavad kokku. Iga-aastane maakaitsepäeva tähistamine kõigis maakondades on hea võimalus mälestada meie riigile vabaduse toojaid ja hoidjaid! Meenutagem oma kauni traditsiooni sündi.
1995. aasta sügisel käisid põhjanaabritel Uusimaa Reservistide Liidu kutsel külas tollane Harju Maleva pealik Ülo Ostumma ja staabiülem Ülo Kurgpõld. Väisati ka Uusimaa maakaitsepäeva, mis toimus Lohjal.
Aasta hiljem tekkis ka meie kaitseliitlastes soov rohkem väärtustada noorte isamaalist kasvatust, populariseerida maakonnas militaar- ja eriteenistusliku hariduse ning elukutsete omandamist.
Mõtet arutati ka tolleaegse Harju maavanema Mait Kornetiga. Otsus oli ühene – maakaitsepäev hakkab toimuma ka Harjumaal.
Esimene maakaitsepäev toimus 1996. aasta Võidupühal Rae vallas Jüris. Üritus oli isamaaline, tol ajal oli Vabadussõja meenutamine kõigile väga hingelähedane. Ürituse lipukirjaks sai – „Mees, sa pead kodu kaitsma!“. Esimesest maakaitsepäevast sai alguse traditsioon, mis kestab siiamaani: pidulik pärgade asetamine Vabadussõja mälestusmärgile. Tänu sellele traditsioonile on võetud oma hoole alla ka kõik Harjumaal asuvad Vabadussõjaga seotud mälestusmärgid ning 23. juunil toimub pidulik tseremoonia nende kõigi juures.
Maakaitsepäev seostub ka kodanikukasvatusega noorte seas, õhutades patriotismitunnet ning olles demonstratsioon Eesti riigi võimekusest tagada oma sise- ja välisjulgeolek.
Igal aastal ise paigas
Maakondliku suurürituse eripära seisneb selles, et igal aastal toimub see erinevas kohas ja lisaks pärgade panekule toimub ka muljetavaldav militaar- ja operatiivstruktuuride ning tehnikaparaad, Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe ja kohaliku omavalitsuse juhi päevakeskne kõne ning pidulik kontsert Politseiorkestri või Tallinna Tuletõrjeühingu Puhkpilliorkestri saatel.
Tegevusplatsil ehk korraldajate keeles nn actionväljakul toimuvad mitmesugused üritused, telkides on struktuurüksuste esitlused, millest kesksel kohal on militaar- ja operatiivteenistuste demonstratsioonesinemised ning spordimängud.
Spordivõistlustest oli varasematel aastatel üks oodatumaid aastajooks, mille distantsi pikkus vastab aastaarvule ja mida läbivad ametkondade võistkonnad. See tegevus on asendumas kogupere orienteerumismänguga.
Ürituse võimsaimaks vaatepildiks on kujunenud Piirivalve Lennusalga ja Ämari Lennubaasi helikopterite meeskondade osalemine demonstratsioonesinemistel ning langevarjurite kujund- ja täpsushüpped.
Suurt elamust on pakkunud ka Kaitseliidu Harju Maleva, Scoutspataljoni, Vahipataljoni ja Sidepataljoni asjakohased esinemised. Harjumaalaste poolehoiu on oma osalemisega saavutanud ka Põhja politseiprefektuur, Põhja-Eesti päästekeskus, Piirivalvekool, Tallinna vangla jpt. Alates 10. maakaitsepäevast osaleb üritusel ka ajalooklubi MTÜ Front Line Eesti.
Ajalooliste mundrite ja relvade eksponeerimine ning demonstratsioonlahingu „Viimane sõjasuvi“ esitamine on oma ajaloolise autentsusega eriti muljetavaldav.
Meie maakaitsepäev kasvas üleriigiliseks
Maakaitsepäeva kõnejuhina toetas ürituse kordaminekut vabatahtlik päästja ja kaitseliitlane Madis Milling. Tema on pälvinud teenete eest turvalisuse arendamisesse Kotkaristi 5. klassi teenetemärgi, Päästeliidu Suure Kuldristi ja Siseministeeriumi kuldteenetemärgi (kõik postuumselt).
Maakaitsepäeva programmi kuulub ka Eesti Vabariigi presidendi poolt süüdatud Võidutule pidulik ja teatraliseeritud vastuvõtmine. Võidutuli jagatakse Harjumaa vallajuhtidele ja linnapeadele, kes viivad selle koos kaitseliitlastega kohalike jaanitulede süütamiseks.
On hea meel tõdeda, et Harju maakaitsepäeva mastaapsus ning isamaalisus äratasid 1999. aastal tollase Eesti Vabariigi Presidendi Lennart Meri tähelepanu. Maavanemate vastuvõtul soovitas ta ka teistes maakondades seda algatust järgida.
Esimesest maakaitsepäevast sai alguse traditsioon, mis kestab siiamaani – pidulik pärgade asetamine Vabadussõja mälestusmärgile.
2001. aastal kasvaski Harjumaalt alguse saanud traditsioon üleriigiliseks.
Tammehiie sünd
2005. aastal käis Nikolai Vojeikin Harju maakaitsepäeva korraldustoimkonna koosolekul välja mõtte väärtustada maakaitsepäeva tammede istutamisega. Mõtet arutati ka tollaste Jõelähtme valla juhtidega ja nii sündiski Loo alevikus Jõelähtme vallas vana kivikalme kõrvale Vabaduse Hiis, kuhu omavalitsuste esindajad, Harju maavalitsus ja väliskülalised istutasid 12 tammepuud. Hiis laieneb igal aastal ühe uue juurde istutatud tamme võrra.
15. maakaitsepäeval paigaldatati Vabaduse Hiide Soome Vabariigi Uusimaa Reservistide Liidu poolt kingitud punasest Mäntsälä graniidist mälestuskivi.
Kivile kinnitatakse toimunud maakaitsepäevade korraldajate nimede ja aastaarvudega sepistatud tahvlikesed. Igal aastal lisatakse koos korraldaja omavalitsuse tammepuuga hiide ka kivile järjekordne sepistatud tahvel.
Harjumaa maakaitsepäevade toimumiste kohad ja aastad
Rae vald (1996), Saue linn (1997), Viimsi vald (1998), Keila linn (1999), Anija vald (2000), Vasalemma vald (2001), Saku vald (2002), Maardu linn (2003), Kernu vald (2004), Jõelähtme vald (2005), Kuusalu vald (2006), Keila vald (2007), Tallinn (2008), Loksa linn (2009), Kose vald (2010), Paldiski linn (2011), Raasiku vald 2012), Saue vald (2013), Nissi Vald (2014), Harku vald (2015), Padise vald (2016), Kiili vald (2017), Tallinna linn (2018), Anija vald (2019), Rae vald (2021). 2020 maakaitsepäeva ei toimunud. 27. maakaitsepäev toimub Viimsi vallas.
