Saku kooli kõrvale ehitatud ning kaua oodatud avara spordihoone avasid 2. detsembril slackline´i (lindilkõndimise) suurnimi Jaan Roose ning värske ralli maailmameister Martin Järveoja. Uus hoone eristub mitmete uute lahendustega.
Kui tavaliselt juhatab hoonete või rajatiste piduliku avapäeva sisse lindilõikamine, siis seekord avas spordihoone lindilkõndija, maailmameister Jaan Roose. Ta näitas Jann Hammeri muusika saatel erinevaid trikke trepi ette tõmmatud lindil. Lõpuks ta lõikas selle noaga katki, maandudes plaksuga katki läinud lindilt lumisele asfaldile. Aplaus oli tormiline.
Ka tavapärasest lindi kääridega lõikamisest siiski mööda ei saadud. Vallajuhtide ning spordihoone perenaise Laura Viiroja kõrvale võttis ennast ritta koos Ott Tänakuga ralli maailmameistriks tulnud Martin Järveoja. Mees on Saku valla elanik.
Mida saab uues keskuses näha ning milliste aladega tegeleda? Perenaine Laura Viiroja selgitas, et ehitamisel on kasutusele võetud erinevaid moodsaid energiasäästlikke lahendusi. Lisaks on hoone puitfermid esitatud Aasta puitehitis 2019 nominentide hulka.
Mitmeks otstarbeks
“Pallimängusaali suurus on 1500 ruutmeetrit ja see on kaetud vastupidava vahtraparketiga. Saalis saab mängida jalgpalli, korvpalli, võrkpalli, saalihokit, sulgpalli ja tennist. Lisaks on loodud teisele korrusele soojendusala koos jooksuraja, heite- ja põrkeseinaga,” ütles Viiroja.
Suurvõistluste ja -ürituste ajal mahutab saal teleskooptribüünidele 770 pealtvaatajat. Väiksemate võistluste või treeningute tarbeks on peaväljak võimalik jagada kolmeks harjutusväljakuks.
“Hoone on mitmes mõttes eriline. Näiteks on küttelahendusena kasutatud Eestis esmakordselt spordihoones seinkütet. Tegemist ei ole aga üksnes laienenud sportimisvõimalustega. Spordisaali planeerimisel arvestati valla erinevate huvigruppide, tegevuste ja üritustega. Saalis on võimalik lisaks spordivõistlustele läbi viia erinevaid festivale, näitusi, kontserte, üritusi jms,” tutvustas perenaine.
Projekteeris OÜ EMP A&I büroo ja valmis ehitas selle OÜ Nordlin Ehitus. Spordihoone ehitamise eelarve on 4,7 miljonit eurot.
Pikalt plaanitud
Uut ja avarat hoonet on oodatud aastakümneid. Enne praeguse kooli valmimist tehti sporti ja peeti kehalise kasvatuse tunde kas kitsa algkoolimaja koridorides või õues. Esimene arvestatav spordisaal valmis koolis alles aastal 1976. Aga seegi jäi lõpuks kitsaks. 2008. aastal valmis küll Kurtna saal, aga see on Saku alevikust eemal.
Ehituse plaane on peetud üle kümne aasta. 2017. aastal alustati ehituse planeerimise ja projekteerimisega. Ehitus algas mullu detsembris ja vältas 11 kuud. “Ehitaja Nordlin Ehitus AS leiti läbi hanke ning lisaks korraldati saaliinventari jaoks omaette hange, mille võitis Stigmar AS. Üldjoontes sujus kogu ehitusperiood ladusalt, kuna oli tehtud korralik eeltöö ja me teadsime, mida tahame,” ütles Viiroja.
Argitipäeviti hommikupoolsetel aegadel on saali kasutajad koolilapsed ning õhtupoolsetel aegadel on saalis spordiklubid ja rentnikud.
Järgmisena plaanitakse kaasajastada vana spordikeskus. 2022 on plaanitud ehitada hokiväljaku juurde põhikooli maja, kuhu planeeritakse kergejõustikustaadion koos kaasaegase jää- ja korvpalliväljakuga.