Vaktsineerimisega on alustatud, hiljuti saavutati kaubandustingimuste kokkulepe Ühendkuningriigiga ning USA uue presidendi poolt tõenäoliselt käivitatav väga ulatuslik valitsuse tugi majanduse taastamiseks annab pisut pikemat horisonti silmas pidades põhjust olla optimistlik.

Mõistagi ei ole me veel suutnud koroonapandeemiat seljatada ning vaktsineerimise realistliku tempo kohta on palju küsimärke. Seega on riske ja ebaselgust majanduse edasise käekäigu ümber jätkuvalt tavatult palju, kuid kokkuvõttes võib ikkagi öelda, et endiselt peab paika Euroopa Keskpanga detsembri esimeses pooles avalikustatud majandusprognoos.

Selle järgi oodatakse euroala majanduse mõõdukalt kiiret taastumist käesoleval aastal, mis väljenduks umbes neljas protsendis majanduskasvus pärast 2020. aasta enam kui seitsme protsendini ulatuvat langust. Et majanduse taastumine saab ilmselt kiirema hoo sisse alles aasta teises pooles, võib oodata kasvu kiirenemist veel 2022. aastal.

Tõenäoliselt inflatsioon lähiajal kiireneb

Hinnatõus euroalal on jätkuvalt sisuliselt olematu (detsembri inflatsioon oli –0,3 protsenti). Tõenäoliselt kiireneb inflatsioon lähiajal juba energiahindade kallinemise ja ka näiteks Saksamaal ajutiselt langetatud käibemaksumäära taastamise tõttu. Samas on eesmärgiks seatud kahe protsendi lähedase inflatsioonini veel pikk tee minna.

Rahulolu võib tunda selle üle, et vilja on kandnud Euroopa Keskpanga pingutused hoida laenutingimused soodsad ja seeläbi toetada majanduse kriisist taastumist. Laenude intressimäärad on väga madalad nii inimestele, ettevõtetele kui ka valitsustele.

Eriti soodus on võlakirjaturult raha laenamine valitsustele ja ettevõtetele. Pangalaenude tingimused on pankade seas tehtud küsitluste andmetel viimastel kuudel võrreldes varasemate väga soodsate näitajatega pisut karmistunud, kuid seda mõjutavad mõne suurema riigi valitsuse laenudele pakutud soodustused ja garantiid, mis on tänaseks aegunud.

Kõike eelnevat silmas pidades otsustas Euroopa Keskpanga nõukogu jätkata juba detsembris kokku lepitud poliitikasammudega.

Eesmärgiks seatud kahe protsendi lähedase inflatsioonini veel pikk tee minna.

See tähendab intressimäärade rekordmadalal tasemel hoidmist, täiendava raha suunamist majandusse suurendatud mahus võlakirjaostuprogrammide abil ning ettevõtetele soodsate laenutingimuste tagamist pankadele omakorda väga soodsate laenude pakkumise kaudu.

Võidavad kõik laenuvõtjad

Mida tähendab see Eesti majandusele, ettevõtetele ja inimestele? Eesti majandus astub üldiselt teiste Euroopa riikidega, meie peamiste kaubanduspartneritega üsna ühte sammu.

Koroonakriisist on Eesti küll võrreldes enamike teiste Euroopa riikidega väiksemate haavadega väljumas, kuid üldine väljavaade on sarnane eelpool kirjeldatuga. See tähendab, et lühemas ettevaates on viiruse jätkuva leviku ja piiratud majandustegevuse tõttu olukord keeruline.

Samas on suur osa ettevõtteid suutnud keeruliste oludega kohaneda. Loodetavasti ei ole piirangute leevenemine enam mägede taga ning majandus on kokkuvõttes eelmise aasta langusest taastumise raja alguses.

Erisusena saab esile tuua, et kui euroalal keskmisena pankade laenutingimused möödunud aasta viimases kvartalis pigem karmistusid, siis Eestis on suund vastupidine. Suuremate pankade sõnul on laenutingimused nii ettevõtetele kui ka eluasemelaenu küsivatele inimestele viimasel ajal pisut leevenenud.

Selle põhjuseks on nii hoiuste kui ka laenuraha väga soodsatel tingimustel kättesaadavus ka pankadele endile (sh keskpanga kaudu), kuid ka mõningane konkurentsisurve tugevnemine.

Keskpanga otsuste mõju jõuab Eesti inimeste ja ettevõteteni erinevaid kanaleid pidi. Vahetult võidavad soodsatest intressimääradest kõik laenuvõtjad. Lisaks toetab Eesti majandust kaudselt ka meie ettevõtjate eksporditavate kaupade ja teenuste sihtturgude elavnemine, mida keskpanga otsused soodustavad.

Turuootuste kohaselt jäävad madalad intressimäärad püsima veel paariks aastaks, sest praegu lähiaastateks kõrget inflatsiooni ei prognoosita. Loomulikult tasub eriti pikaajalist laenu võttes siiski silmas pidada võimalust, et kaugemas tulevikus võivad intressimäärad taas ulatuda praegusest tasemest oluliselt kõrgemaks.

Eesti riigi rahandus

Eelnevalt analüüsisime majanduse hetkeolukorda. Eraldi peaks käsitlema Eesti riigi rahanduse olukorda, mis on silmnähtavalt halvenenud. Vajalik on tegutseda, et eelarve uuesti korda saada. Koroonakriis tõi endaga kaasa vajaduse pakkuda erasektorile raskel ajal riigipoolset tuge, mis suurendas riigi kulutusi ning venitas suuremaks eelarve puudujäägi. Kriisiga seotud abimeetmed on ajutised – niipea, kui viirus seljatatakse ning majandus hakkab kosuma, taandub vajadus riigipoolseks erakorraliseks abiks ning kulud selle võrra ka vähenevad.

Riigirahanduse peamine probleem, mis ei kao ka kriisi taandudes, on see, et kehtiva maksusüsteemi alusel laekuvad tulud ei kata tänaseks väljakujunenud kulutaset ka kriisivabal ajal. Nn eelarvepoliitika lõdvenemine sai alguse 2017. aastal ning selleks, et riigi võlg püsivalt ei kasvaks, on valitsusel vaja teha otsuseid maksukoormuse tõstmiseks ja/või kulude kasvu piiramiseks.

Olukorra teeb raskeks ennekõike asjaolu, et vajalikud otsused on valijate silmis ebapopulaarsed. Samas tuleb nii poliitikutel kui ka valijatel mõista, et lõputult ei saa kulutada rohkem kui tulud seda võimaldavad.