“Kotkas seljatas Kana – Ikeat ei tule”. Sellise pealkirja all avaldasime kirjutise 4. novembri Harju Elus, teemaks 10 aastat kestnud detailplaneeringu menetlemine Harku vallas Muraste ja Vääna Jõesuu piiril. Arendaja tahab rohealale rajada korterelamud ja 17 500- ruutmeetrise pindalaga ärikeskuse.

Peale loo ilmumist sai toimetus kirja Harku valla ehitus- ja planeerimiskomisjoni esimehelt Aadu Kanalt. Kirja autor väidab, et tema pole selle planeeringuga seoses asjast huvitatud pool.

Avaldame selle kirja sõna-sõnalt. Ilma kirja alguses oleva tervituseta kõlab see kiri nii:
“… loos on kajastatud mõlemaid osapooli, see on õige. Kuid miks siis mind nii pealkirjas kui ka peamise huvitatud inimesena käsitletaks?
Kui Allan Kiil valla volikogu esimehena palus kiirelt tegutseda , siis arutasime ja algatasime komisjoni heakskiidul seda 9 aastat tagasi.
Olen olnud ehitus-ja planeerimise komisjoni esimees juba 11 aastat ja seda kolme volikogu aeg. Üks volikogu algatas, järgmine võttis vastu ja kolmas nüüd menetleb kehtestamist väikse osana. Arendaja projekt oli selgelt buumiaeg tulevikku suunatud ja seda 20-30 aastaks. Olen ka seda meelt . et algne oli liiga suur ja mitte vastav tänasele valla vajadusele jne.
Nüüd, kui äripinnad on vähendatud 77-78 %, tootmine sisuliselt 0 ja esialgu ka mitte elamuid. Siis on arusaamatu, kuidas intervjuu andnud Kaido Kruusoja Liikvalt teab, et see on paha, aga 3000 toetavat inimest, kellest tuhanded kohalikud arvavad, et oleks OK.
Avalik kohapealne arvamus peaks ikka lugema. Usun, et see negatiivne eelnõu, mis maksis vallale ligi 5000 eurot, on õigustühine. Aga eks edasine näitab. Mina olen küll väsinud selgitamast vallavalitsuse eelnõu korrektsust.
Veel kord, minul EI OLE mingit isiklikku huvi! Kana seljatamine ka nii lihtsalt ei käi!“

Kui keegi polnud huvitatud isikuks, kuidas jõudis siis projekt rajada kortermajad ja hiigelärikeskus rohealasse detailplaneeringu algatamiseks Harku vallavalitsusse? Meenutab tookordne Harku abivallavanem, nüüdne Nõva vallavanem Deiw Rahumägi: “Planeeritava ärikeskuse esialgne suurus oli võrreldav Rocca al Mare ärikeskusega, fassaad isegi 50 meetrit pikem. Lisaks kolmekordsed kortermajad, mis kõik pidid arendaja plaani kohaselt maantee äärde, Muraste ja Vääna-Jõesuu piirile tulema. Tollane Reformierakonna juhitud vallavalitsus seisis rohealade säilimise eest. Siis andis aga volikogu ehituskomisjoni esimees Aadu Kana üheselt mõista, et kui seda planeeringut ei algatata, vahetab tema poolt – ta ei olnud Reformierakonna liige, aga kandideeris volikokku meie ridades – ja läheb üle opositsioonis olnud Isamaa ja Res Publica Liidu poolele. Vallavalitsus jäi endale kindlaks – olime välja arvutanud, kui palju peaks ostlejaid selles keskuses olema, et see end ära tasuks.”

Urmas Rasina, tollane Harku valla arengu- ja planeerimisosakonna juhataja meenutab seda aega nii: “Detailplaneeringu algatamisel oli initsiaatoriks Aadu Kana. Üritas seda teha nii, et tema kõrvad kuskilt välja ei paistaks. Aga just tema rääkis esimest korda arendajast, Oxford Investments Oüst, ja ütles, et toetaksime seda projekti.

Mina olin sellele vastu, sest isegi ehitusbuumi aegu tundus üsna ajuvaba, et hakatakse põllu peale suuri kortermaju ehitama. Oli tunda, et arendajat huvitas looduskaunis kohas suur elamumaht, äripinnad olid teisejärgulised.“

3000 toetavat allkirja

Harku vallas vahetus võim volikogus koos vallavalitsusega 2007. aastal, volikogus sai häälteenamuse IRL ja vallavanemaks Kaupo Rätsepp. Muidugi algatas uus võim kohe detailplaneeringu – oli see ju võimuletuleku eelduseks.

“Uus vallavanem Kaupo Rätsepp vabastas mu ametist, vihjates Aadu Kana vastavale soovile,” meenutab endine Harku valla arengu- ja planeerimisosakonna juhataja Urmas Rasina.

“Ma ei olnud siis küll volikogus, aga kohaliku elanikuna jälgisin seda arengut. Ja olin algusest peale selle detailplaneeringu vastu – milleks põllule kortermajad ja hiidärikeskus,” meenutab Harku valla nüüdne keskkonakomisjoni esimees Anne-Ly Gross-Mitt.

Veel enam: “Olen vestelnud paljude elanikega Suurupist, Murastest, Vääna-Jõesuust – oma valijatega. Mitte keegi neist ei poolda sellist ehitust looduskaunisse kohta,” kõneleb Anne-Ly Gross-Mitt.
Sama juttu räägivad ka Vääna küla elanik Maris Viisileht, loodusmees Val Rajasaar. Ja paljud teised. Kellelt pärinevad siis 3000 allkirja projekti toetuseks, nagu oma kirjas kinnitab ehituskomisjoni esimees Aadu Kana?

Mis saab edasi?

Selle aasta aprillis arutas volikogu järjekordselt detailplaneeringu kehtestamist ja otsustas seda mitte kehtestada, vaid vallavalitsusele tehti ülesandeks ette valmistada negatiivne eelnõu. 27. oktoobril toimus järjekordne volikogu istung, kus ka nimetatud detailplaneering oli jälle päevakorras. Sellest hoolimata, et aprillikuu volikogu otsusega pidi vallavalitsus tegema negatiivse eelnõu, millega oleks arendajat teavitatud, et see projekt siiski käiku ei lähe, arutati ehituskomisjoni ja vallavalitsuse ettepanekul taas detailplaneeringu kehtestamist. Seekord vähendatud mahus – 75 000 ruutmeetrist äripinnast oli järele jäänud 17 500, kortermaju planeeringu esimeses etapis enam ei olnud. Aga ka see variant hääletati maha, häältega 7:6 jäi peale volikogu liikme Priit Kotkase ettepanek võtta uuesti menetlusse negatiivne eelnõu.

Järgmise nädala neljapäeval, 24. novembril, arutab Harku valla volikogu taas planeeringut.
“Päevakorra kohaselt volikogu vaatab kõigepealt üle oma eelmise otsuse. Siis selgub, kas hakkavad menetlema osalise kehtestamise otsust, nagu selle kandis eelmisel volikogul ette abivallavanem Erik Sandla või jäädakse negatiivse eelnõu juurde, “ teab volikogu kantselei juhataja Merili Sikk volikogu päevakorrast.

Miks peab volikogu ühe planeeringu suhtes nii mitu otsust langetama?
“Arendaja advokaat saatis volikogule taotluse, et volikogu tühistaks 27.10.2016 vastu võetud otsuse, sest vastu võetud otsus pole õiguspärane. Vastu võetud otsuse osas teeb volikogu otsuse 24.11.2016 volikogu istungil. Seadustest, valikutest ja otsustest tulenevalt tuleb volikogul ühe planeeringu menetlemisel mitmeid otsuseid langetada,” ütleb volikogu kantselei juhataja Merili Sikk.

Kuna vallavalitsus sai ülesandeks koostada planeeringule negatiivne eelnõu, siis see ka tehti. Advokaadibüroos Fort. Selle eest maksis vallavalitsus 5000 eurot, nagu ehituskomisjoni esimees Aadu Kana oma kirjas kirjutab. Ainult et see eelnõu on õigustühine, nagu märgib Aadu Kana.

Kuidas saab ühe rahvusvahelise advokaadibüroo eelnõu olla nii õigustühine, et seda isegi volikogus arutlusele ei võeta? On siis 5000 eurot ühe kirjatöö eest nii tühine raha?

Vallavolikogu liige akadeemik Olav Aarna, kes varasemalt detailplaneeringu vastu hääletas, oli oktoobri istungil selle poolt.

“Tahan, et see jant ükskord ära lõppeks,” kõneleb akadeemik tüdinenult. “Kortermaju ma looduskaunisse piirkonda ei taha, aga viimases variandis polnudki kortermaju kirjas,” teab ta
Talle oponeerib teine volikogu liige Kaido Kruusoja: “Euroopas nimetatakse sellist detailplaneeringute viilutamist salaami vorsti lõikamiseks. Kui üldplaneeringusse on sisse saanud nii äri- kui elamumaa, siis rõhutakse alguses ärimaale – kohalikud elanikud tahavad näiteks kauplust. Tegelik huvi on arendajal ikkagi ehitada odavaid kortereid looduskaunisse piirkonda. Suur ärikeskus ei tasu ju hajaasustusega piirkonnas ennast ära.”

Mida otsustatakse?

Milline otsus 24. kuupäeval langeb, ei tea keegi – kes on jälle vahetanud poolt, kes kuhugi kellelegi midagi kirjutanud.

Samas tekib küsimus, miks ei ehitata ärihoonet näiteks valla südamesse Tabasallu, seal võib ühelt tühjalt platsilt teisele suurele arendamata alale lausa kiviga visata.

“See on väga huvitav küsimus,” möönab valla endine arendusjuht Urmas Rasina. “Kunagi algatati Tabasalu generaalplaani arutelu, korraldati isegi konkurss, selgitati võitja. Siis tuli masu ja see vajus unustusse. Nüüd paistab aga vallavalitsuse prioriteediks olevat Vääna-Viti uusarendus.“

“Ju on kunagi kellelegi midagi lubatud. Majanduse kokkutõmbumise aegu see lubadus unustati. Nüüd aga, mil majandus kasvab, on aeg hakata kunagi lubatud lunastama,” arvab Deiw Rahumägi.

“Minu arvamus on, et ennekõike tuleb ikka kohalike elanike arvamust uurida. Arengule ei saa kätt ette panna. Kui midagi rohealasse ehitada, siis võiksid olla need eramud,” arvab valla keskkonnakomisjoni esimees Anne-Ly Mitt-Gross.

Selle asemel et arendaja kaheldava küsitlusega vehkida, võinuks ehk vallavalitsus ise korraldada väikese uuringu. Siis ei peaks otsustajad lunastamata lubaduste labürindis ekslema.