Eesti Panga andmetel ulatus eelmisel aastal e-kaubanduse käive Eestis 3,54 miljardi euroni, moodustades viiendiku kogu jaekaubanduse mahust. Suurest mahust ja kasvust soovivad aga oma osa saada ka petturid. Luminori tellimusel hiljuti läbi viidud uuringu kohaselt on iga viies Eesti inimene puutunud viimase aasta jooksul kokku veebipõhise müügipettusega.
Luminori pettuste tõkestamise spetsialist Veiko Kiik kinnitab panga andmetele tuginedes, et tänavu kaheksa esimese kuuga on veebipõhiste müügipettuse arv kasvanud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. „Internetis toimuvad müügipettused võrduvad suure tõenäosusega kaotatud rahaga. Seda pettuse liiki iseloomustab lähenemine, et esmalt tehakse ost ehk kantakse raha üle ning alles hiljem hakatakse kahtlustama pettust, mitte vastupidi. Paraku on nii, et kui ülekanne on juba tehtud, siis kaotatud raha tagasi saada on väga keeruline,“ ütles Kiik.
Maksekeskuse kliendianalüüsi kohaselt suurenes Eesti e-ostlejate arv koroonaajal vähemalt 50% ning kasv pole peatunud ka pärast seda. Eesti E-kaubanduse Liidu andmetel tehakse keskmiselt 62% e-oste Eesti ning 38% välismaa e-poodidest. Samas ei vasta erinevate uuringute kohaselt väga suur hulk kodumaistest e-poodidest kõikidele seadusest tulenevatele tarbijaõigustele, rääkimata keskkondadest, mis ongi pettuse eesmärgil loodud. „Oht veebis mõne võltspoe või pettuse ohvriks langeda on suur ning kasvab iga aastaga, seetõttu tuleb olla väga hoolikas,“ kinnitas Kiik.
Luminori pettuste tõkestamise spetsialisti soovitused veebipõhise müügipettuse ohu ennetamiseks.
1. Uskumatult soodne hind viitab sageli pettusele ning soovile panna inimene ostu koheselt ilma kaks korda mõtlemata sooritama. Seega tuleks erakordselt soodsa hinnaga toote või teenuse puhul otsida ja võrrelda, mida teised müügikohad sama asja eest küsivad.
2. Enne iga suuremat veebipoes tehtud ostu tuleks kontrollida müüja tausta. Lihtsa otsingu abil võib nii veebipoe kui ka konkreetse müüja nimi tulla esile seoses mõne varasema pettusega. Soovitatav on jälgida ostukeskkonnas ka teiste klientide arvustusi ning nende olemasolu või puudumist.
3. Petturid kasutavad sageli usaldusväärsete ja tuntud ettevõtete nimesid, et eksitada ostjaid ning luua seeläbi usaldusväärne mulje. Oluline on enne ostu sooritamist veenduda, et veebiaadress ja konto kuuluvad tõesti õigele ettevõttele. Sageli võib nimedes erineda kõigest üks täht.
4. Välismaalt tellides tuleks alati arvestada veidi suurema tõenäosusega, et kaup ei jõua kohale või ei ole oodatud kvaliteediga. Kui see nii läheb, siis sageli hakatakse tagantjärele süvenema tingimustesse. Avastatakse, et tehinguga on antud nõusolek näiteks hilisemaid pretensioone mitte esitada. Seega tuleks kindlasti süveneda ka tingimustesse, millele nõusolek antakse.
Kiige sõnul tuleb olla tähelepanelik ka juhul, kui inimesed ise internetis midagi müüvad, sest aktiivselt tegutsevad ka võltsostjad. „Sellisel juhul hakkab pettus reeglina realiseeruma hetkel, mil ostu ja paki saatmise osas tehakse kokkulepe. Pettur saadab lingi võltsitud veebilehele, mis näeb välja väga sarnane näiteks mõne tuntud kullerteenuse omaga. Seejärel palub pettur paki saatmise eest sel lehel tasuda ning hetkel, kui olete sisestanud vajalikud kaardiandmed, üritab kelm sooritada kaardiga toiminguid, mis ka õnnestuvad, kui selle ise kinnitate,“ selgitas Kiik levinud skeemi.
Luminori tellimusel hiljuti läbi viidud Norstati uuringu kohaselt tajub 79% Eesti inimestest, et viimase aasta jooksul on finantspettuste arv suurenenud. Kõige enam on aasta jooksul finantspettuste arvu kasvu tajunud 30–39-aastaste vanusegrupp.
Näiteid enim levinud petuskeemide kohta ning nõuandeid, kuidas nendes olukordades käituda, leiate Luminori vastavalt teemalehelt.
