Kui eelmisel talvel lund peaaegu ei sadanudki, siis tänavu kõrguvad lumevallid maanteede ääres, sahad ja puisturid saavad vatti nii päeval kui ööl. Harju Elu uuris, kuidas lumetõrjet maakonnas teostatakse.
Harju maakonnas väljaspool Tallinnat on riigiteid 1668 kilomeetrit, mille hooldamisega tegelevad kolm firmat. Neist OÜ Ülel on riigiteid hooldada 468, AS Taristonil 480 ja AS Eesti Teedel 720 kilomeetrit.
Kui Üle riigimaanteed jäävad Viimsi, Kuusalu, Loksa, Maardu ja osaliselt Jõelähtme aladele, siis Taristonil Rae, Raasiku, Anija, Kose ja osaliselt Jõelähtme piirkonda. AS Eesti Teed tegeleb ülejäänud riigimaanteedega Lääne-Harju, Harku, Keila, Saue, Saku ja Kiili kandis.
Harju maakonnas väljaspool Tallinna on kohalikke teid 3036 kilomeetrit. Siin jaguneb talihooldus lausa 40 tegija vahel, kelle seas on ettevõtteid, aga ka FIE-sid. Ainus firma, mis hooldab Harjumaal nii kohalikke ka kui riigiteid, on Üle OÜ.
Kui jaanuaris kulus kohalike teede talihoolduseks ligemale miljon eurot, siis kogu talve kulud tõusevad üle kolme miljoni.
Kuidas talihooldust teha?
Kuusalu vallas Sõitme külas elav Meelis Valk on Üle OÜ kõige pikem lumesahamees – 203 sentimeetrit. Mees puhastab teid viis aastat vana Scaniaga, millel on 120 hobujõudu. “Masin on neljateljeline. Ees on pööratav 4,6-meetrine maanteesahk, külje peal küljesahk, taga puistur,” selgitab ta.
Tühjana kaalub Scania 20, täislastis aga 33 tonni. Kui külma on nullist kümne miinuskraadini, täidetakse masin soola ja soolveega. “Soola läheb peale kaheksa tonni, soolvett viis,” täpsustab mees.
“Soola ja soolvett pannakse teedele koos. Soolvesi on 21-protsendine. See aitab jääd kiiremini sulatada ja “kleebib” soola paremini teekatte külge,” räägib Valk. Ruutmeetri kohta puistatakse soola kolmest grammist neljakümne grammini. Masina saab seadistada ka nii, et see pihustab teele ainult soolvett.
Scania täitmiseks soolaga piisab kolmest kopatäiest. Soolvett tehakse Kuusalus Tšehhis toodetud segamismasinaga kohaliku põhjavee ja Saksa soola baasil. “Saksa sool on hästi ühtlane ja puhas. Seal on paakumisvastane aine sees. Ta ei külmu kunagi ära,” kiidab firma tehnikajuht Ardi Rebane.
Kui temperatuur langeb alla kümne miinuskraadi, ei ole soolast palju abi. “Ta võib tee korraks märjaks teda, aga ta külmub ära ja siis on tee veel libedam kui enne,” selgitab Valk.
Ardi Rebane soolvett valmistava segamismasina kõrval. Fotod Andres Tohver Tõsisema külmaga tuleb pöörduda vana hea liiva poole, et teekatet natukene karedamaks saada. Ruutmeetri kohta puistatakse 30 kuni 240 grammi liiva.
“Rohkem tuleb panna ristmikele ja enne ristmikke, sest autod sõidavad liiva sealt ära,” selgitab Valk.
Liiv tuuakse Kuusalu liivahoidlasse Merko karjäärist. Et see ei külmuks, lisatakse üheksale liivatonnile siiski tonn soola. “Seda soolaliiva me segame siin kohapeal ise laadurkopaga,” räägib Valk.
Sellel talvel on temperatuur langenud ka -20 ja -25 kraadini, kuid ajakirjaniku üllatuseks Rebane krõbedaid külmakraade firmale teab mis väljakutseks ei pea.
“Sellistel külmapühadel saab masinaid korrastada. Siis talihoolet tegema ei pea, sest lund lükata ei ole, libedustõrjet ei ole – sellise külmaga lihtsalt ei ole libe. Aga kui vajadus tekib, siis pannakse ohtlikesse kohtadesse ikkagi soolaliiva,” väidab Rebane.
48-tunnine vahetus
Lumesahamehe töö näeb välja nii, et valves ollakse 48 tundi järjest. “Ega ma kogu aeg tööl ei ole. Ma vahepeal olen kodus ka, aga siis helistatakse ja lähen jälle, viuhti, tööle,” selgitab Valk.
Helistamine tähendab, et öösel kell kolm võib tulla kõne. “Siis hommikul kella kaheksaks saan oma ringid tehtud,” räägib mees.
Üle OÜ on oma hoolduspiirkonna jaganud mitmeks osaks. Valki puhastada jääb Tallinna-Peterburi maantee lõik Kodasoost Vahastuni, sealt lõuna poole Hirvli ja Kursi poole hargnevad teed, samuti põhjapoolsed teed Pudisoo, Leesi ja Loksani.
Kokku tuleb päevas läbi sõita ligikaudu kakssada kilomeetrit. “Saan oma piirkonna kõik ühe puistajatäiega tehtud,” kinnitab mees.
Tallinna-Peterburi maantee ja viaduktid on vastavalt 3+ ja 3. taseme teed. Vana-Narva maantee ning Leesi ja Loksa teed jäävad 2. kategooria raamesse. Neid soolatatakse või liivatatakse.
Nii mõnigi kohalik tee jääb aga 1. kategooria raamesse, kus piirdutakse tavaliselt üksnes tee lahtilükkamisega. Liivatamist näeb selline tee harva.
Valki raskeimad tööpäevad jäid jaanuarikuusse, samuti veebruari esimesse nädalasse. Sahamehe panid proovile lumesajud ja tuisud. Korra tuli masin Tallinnasse teenindusse viia, sest Scania mootori turbo ütles üles.
“Siin sadas praktiliselt kuu aega järjest lund. Masinad olid iga jumala päev väljas, ööd ja päevad. Masinapark hakkas juba hambaid näitama,” räägib Rebane. Seda ohtu, et teed jäävad puhastamata, siiski ei olnud.
Kui Üle OÜ tegeleb Kuusalu vallas riigiteede talihooldusega, siis kohalike teede talihooldust teevad lausa üheksa kohalikku firmat. “Vald on nii suur, ilmselt selle pärast,” arvab Rebane.
Rebase sõnul tegelevad kohalikud firmad eeskätt teede lahtilükkamisega. “Kui siin läheb sulamaks, tuleb see hirmus libedus, siis nad tellivad meie käes libedusetõrje,” selgitab ta.
Suvel teede pindamine
Rebase hinnangul kestavad miinuskraadid vähemalt 8. märtsini. “Prognoosid näitavad miinust kogu aeg, isegi -8, -10 kraadi. Ei lähe isegi nulli juurde,” väidab ta.
Valki arvates jagub lund märtsi lõpuni. “Sahamehe töö lõppeb aprilli keskel ära. Seda otsustab maanteeamet, millal täpselt see viimane päev on. Siis me võtame masinatelt puistajad ja sahad maha, peseme ära. Teeme remonti,” ütleb ta.
Rebase sõnul võib siiski ootamatult lund sadada, kui õunapuud juba õitsevad. Siis tuleb masinad välja saata teid puhtaks lükkama ja libedusetõrjet tegema.
Soojade ilmade saabudes pannakse Valki Scaniale ribapindaja peale. Ribapindamine algab mai alguses või mai keskel ning kestab septembri lõpuni.
“Pindame teid. Paneme lapikesi tee peale,” selgitab ta.
Osad Üle masinad tegelevad suvel teehööveldamisega, osad teeäärte niitmisega. “Kui talvel on vähem tööd, on suvel rohkem. Sooja talvega tekib palju löökauke, mis lappimist vajavad,” lisab Rebane.
Talihoolduse osutajad kohalikel teedel
Anija vald: Koplimäe Agro OÜ, Katkera OÜ, BJ Tootmise OÜ, Alvar MÜ
Harku vald: Strantum OÜ
Jõelähtme vald: Üle OÜ
Keila linn: Eesti Keskkonnateenused AS
Kiili vald: Landhe Trade OÜ ja MR Multi OÜ
Kose vald: TREV-2 Grupp AS, Andres Grents Rüsimäe talu, Kõrgemäe Agro OÜ, AA Trans Grupp OÜ, K.U.Mell AS, Oru Agro OÜ, Kose Agro AS, Üle OÜ
Kuusalu vald: Sääse Talu OÜ, Veleston OÜ, Accipter OÜ, Kaurel Grupp OÜ, Kuusalu veod OÜ, Leedikõrve, Henn Veerla FIE, Olavi Virula FIE, Kaleva Puidutööstus OÜ
Loksa linn: Loksa Linnahooldus
Lääne-Harju vald: Warren Safety OÜ, Harju Kaevetööd OÜ, Amigo Trans OÜ, JM Company OÜ, Lahevesi AS
Maardu linn: Maardu Linnavarahooldus OÜ
Raasiku vald: Heikal Invest OÜ, Kiviluks AS, MR Multi OÜ, Sanders Agro OÜ, Korduv OÜ
Rae vald: Üle OÜ
Saue vald: Kalsep OÜ ja Šeiker Teed OÜ
Saku vald: Eesti Keskkonnateenused AS
Viimsi vald: TREV-2 Grupp AS
