Prantsuse-Ukraina ühisettevõtte Lemoine Estonia OÜ toodab Loo tööstuspargis puuvillaseid vatipadjakesi, mida eksporditakse Hollandist Kasahstanini. 60 töötajaga ettevõtte mullune käive oli 12 miljonit eurot. Plaanitakse laienemist.
Lemoine Estonia üheks osanikuks on Prantsuse pereettevõte Groupe Lemoine, mis on Euroopa suurim vatitoodetele ja vatist hügieenitoodetele spetsialiseerunud firma. Pereettevõttel on juba tehased Hollandis, Hispaanias, Prantsusmaal ja Saksamaal, praegu laienetakse Filipiinidel ja Mehhikos. Teiseks osanikuks on Ukraina ettevõte Biosphere Corporation.
Kui Lemoine Eesti haru 2014. aasta aprillis loodi, ei olnud sugugi kindel, et selle asukohaks saab Loo alevik Jõelähtme vallas. “Tegelikult kaaluti ka Narvat. Esialgne eesmärk oli ettevõtte loomine idaturu jaoks. Narvas on ka tekstiiliinimesi, kellel on kogemus Kreenholmi ajast,” meenutab Lemoine Estonia tehase juht Jukko Pirn.
Lool hea logistika
“Tallinna ümbrusel jäädi pidama logistilistel põhjustel. On lihtsam inimesi leida, on lihtsam ettevõtte tegevust kontrollida. Lool arendati tehnoparki. Osa ehitamisel olevast Aasa tee 3 hoonest saadi rendile võtta,” räägib Pirn. See osa tähendab 8000 ruutmeetrit.
Tootmishoone valmis 2015. aasta veebruaris, esimese toodanguni jõuti Aasa teel kolm kuud hiljem. Groupe Lemoine sees on Lemoine Estonia spetsialiseerinud vatipadjakestele.
Vajaminev puuvill tuuakse Türgi, Pakistani ja India ketrusvabrikutest. “Ketrusvabrikud prakeerivad välja lühikese kiu, mida nemad ei saa kasutada puuvillase riide tegemiseks. See kogutakse kokku ja pleegitatakse. Pleegitamise käigus see muutub valgeks ja saab vettimavad omadused,” täpsustab tehase juht.
Tootmine Lool on kaheetapiline. “Esimeses etapis me toodame mittekootud puuvillariide. Tootmisliin selle jaoks toodi üle Prantsusmaalt,” selgitab Pirn.
Puuvill liigub tootmisliinil esmalt ventilaatorite jõul mööda torusid, jõudes Saksa päritolu kraasimismasinateni, kust see väljub ühtlase kihina konveierilindil. Kaks kihti pannakse kokku ning lastakse läbi kõrgsurvel veega.
Vesi imetakse puuvillast välja vaakumiga. Vormuv riie läbib kuivati suure trumli, rullitakse ja lõigatakse ketasteks.
Mida toodetakse?
Teiseks etapiks on puuvillariide ketastest vatipadjakeste stantsimine masinatel, mis on valmistatud Hollandis ja Itaalias. Ehkki Lemoine Estonia portfellis on ligemale sada toodet, võib need üldjoontes jagada kolmeks – ümmargused, neljakandilised ja ovaalsed.
Milline on padjakeste funktsioon? Ümmarguse või ovaalse vatipadjakesega puhastavad naisterahvad kas nägu või eemaldavad kosmeetikat. Neljakandilistega hoolitsetakse imikute hügieeni eest.
Ööpäevas valmib Lemoine Estonia Loo tehase neljal tootmisliinil ligikaudu 135 000 pakki vatipadjakesi. Kavas on käivitada ka viies stantsimisliin, mis annaks tootmismahu kasvuks 25%. Kuhu see toodang viiakse?
“Me teeme allhanget ju oma emaettevõttele. Meie toode läheb otse Venemaale, Ukrainasse, Hollandisse, Prantsusmaale ja Saksamaale. Sealt ta viiakse edasi juba ostjate klientidele,“ selgitab Pirn. Nii liiguvad vatipadjad Ukrainast edasi Kasahstani ja paljudesse teistesse SRÜ riikidesse, Hollandist Belgiasse jne.
Tehase juht on uhke toodangu kvaliteedi sertifikaatide üle, milleks on ISO 9001, IFS HPC ja ECOCERT. Need kinnitavad, et vatipadjakestes pole metallitükke ega kivitükke, need on tarbijale ohutud ja orgaanilised.
Naised Narvast
Lemoine Estonia annab tööd ligikaudu 60 inimesele, kes tegutsevad kahes vahetuses: hommikul kaheksast õhtul kaheksani ja õhtul kaheksast hommikul kaheksani.
Üllatab see, et Lemoine Estonia 60 töötajast tervelt 18 on Narva elanikud, kes teevad Lool neli kaheteisttunnist vahetust ja on seejärel neli päeva vabad. Ülejäänud töötajad on ettevõte leidnud peaasjalikult Tallinnast ja Harjumaalt, aga ka Lääne-Virumaalt.
“Nad saavad keskmist Eesti palka,” kinnitab Pirn. Kaadrivoolavuse osas on kõige suuremad esimesed töönädalad. Kui katseaeg on läbi, töötaja reeglina jääb.
Lemoine Estonia töötajatest kaks kolmandikku on naised, kes annavad tooni iseäranis stantsimismasinate operaatorite ja pakkijatena. Mehed töötavad tõstukijuhtidena, puuvillariide tootmisliini vahetuse vanematena, hooldustehnikutena ja operaatoritena.
Ettevõtte eelmise aasta käive oli 12 miljonit eurot. Hoolimata tõusnud palgakulust on Lemoine Estonia suutnud jääda plussi poole peale. “Meie vatipadjakesed on nõutud,” kinnitab Pirn.
Tootmist odavama tööjõukuluga Leetu või Ukrainasse kolida ei plaanita. “Pigem on meil plaan tööjõukulusid vähendada läbi automatiseerimise. See on praegu paika pandud suund lähitulevikuks,” arvab Pirn.
