Arhitektuurivõistluse Loksa linna uue keskväljaku ja kesklinna nüüdisajastamiseks võitis arhitektuuribüroo Arhitekt Must ideekavandiga „Lahemaa tsenter“, mis pakub uueks Loksa keskväljaku alaks hoonestamata haljasala kultuurimaja ja linnavalitsuse vastas.

Loksa linnaarhitekti-ehitusnõuniku Aleksander Skolimowski selgitusel on seniseks keskuseks tinglikult võimalik pidada bussijaama ja Konsumi vahelist ala. „Žürii ühiselt valitud lahendus pakub rahulikke arenguvõimalusi ning lubab võidutöö kui terviku mõjule pääsemiseks ka projekti eri osade etapilist väljaehitamist,“ ütles Skolimowski.

Uus keskväljak on planeeritud mõlemale poole Tallinna tänavat – see ühendab nii kaks tänava poolt ning seob jõeääre linnakoega. Projekt pakub välja laiema avaliku ruumi ülesehituse, mille keskel on rõhutatud keskväljaku sümbolruum – Lahemaa tsenter.

Keskne haljasala tuleb linnaruumiga siduda

Võti Loksa edasises arengus on võidutöö idee järgi Tallinna tänava ning Valgejõe vahel olev selge kasutuseta haljasala. Võimalusterikka ala peamine probleem on isoleeritus – haljasala on ülejäänud linnasüdamest ära lõigatud linna läbiva teega, lääne suunas piirab ala jõgi ning selle maastikukaitseala, ala külgedel katkeb ruum eramajadekõrguse hoonestusega.

Vaade keskväljakult lauluväljaku alale. Väljaku ala raamib joon maastikus – kallasrada, mis jookseb joonena jõe kaldal ning ühendab Valgejõe pargi kaht kallast. Võimalik laululava asukoht. 

Võidutöö ühe autori Alvin Järvingu ütlust mööda on uue avaliku ruumi edukaks tekkeks kriitilise tähtsusega selle ala aktiivseks muutmine ja sidumine ülejäänud linnaga. Võidutöös on selleks pakutud väljaku servadesse selge programmiga alad: laevateemaline laste mänguväljak, sportimise ala aasta ringi kasutamiseks – suvel pingpongi- ja võrkpalliväljakud, talvel uisuväljak, kultuurimaja ja vallamaja vahelisel alal skulptuuriväljak ning kooliväljak – rahulik puhke- ja õuesõppeala koolile ja kogukonnale.

Töö seletuskirja järgi seob uus keskväljak avaliku ruumi aktiivse linnakeskuse hoonestusega (kultuurimaja, vallamaja, koolihoone) Tallinna tänava teisel küljel. Kuna väljak on mõlemal pool Tallinna tänavat, on oluline, et ülekäikude alas oleks sõidukite kiirus aeglustatud ja jalakäijate tähelepanu keskendunud.

„Sarnane lahendus, kus väljak ületab linna peatänavat, on olemas Raplas uue keskväljaku näol – nii et jalgratast leiutama ei pea,“ märkis Järving.

Loksa peidab endas palju võimalusi

Järvingu sõnade järgi Arhitekt Musta meeskond varem Loksaga eriti tuttav ei olnud, kuid võistluse ajal uuriti linna kohapeal põhjalikult.

„Mulje jäi, et Loksa praegune seis on paljulubav ning arenguvõimalused üsna hästi reastunud: on olemas kiire ühendus Tallinnaga, väärtuslik ümbrus Lahemaa näol ning palju õigesti tehtud otsuseid pika aja jooksul,“ ütles Järving. Üks selline varasem õige otsus oli tema kinnitusel Loksa südame hoidmine linna omandis, mis lubas keskväljakut sellisel kujul planeerida. „Loodetavasti toob see uus kese kaasa Loksa kujunemise Lahemaa keskuseks ja hinnatud suvituslinnaks,“ ütles arhitekt.

Vaade keskväljaku alale linnulennult. Keskväljak liidab üheks linnasüdameks kaks teepoolt ning avab maalilise vaate Valgejõe maastikukaitsealale. 

Arhitektide suurim proovikivi oli leida Loksale sobiv lahendus, mis ei oleks liiga väike ega liiga suur. Järving usub, et jõuti hea kujunduseni, mis täidab piisavalt määral jõeäärset ala, kuid keskne platsiruum on siiski ühtne ja inimsõbralik.

Loksa linna tugevus on võidutöö arhitektide hinnangul jõe paiknemine linnasüdames ning looduslik lauluväljaku koht keskväljaku ääres. Linna avamiseks jõele on loodud n-ö kultuuritelg – vaadete ja funktsioonide joondumine, mis ühendab omavahel kultuurimaja, keskväljaku ning Valgejõe pargi koos lauluväljakuga.

Uus sild ühendab väljaku teisel kaldal paiknevate pargi ja spordirajatisega. 

Võistlustöös on kultuuriteljele peale kultuurimaja ning lauluväljaku ritta pandud ka monumendiala ning jõulukuuse paik. Maastikku seob Valgejõe lammil paiknev kallasrada, mis ühendab uue sillaga planeeritava keskväljaku ala teisel kaldal paiknevate pargi ja spordirajatisega.

Aga millal uus linnasüda valmis saab? Seda teab Skolimowski arvates vaid looja.

Loksa uus linnakeskus

•Arhitektuurivõistluse korraldas Loksa linnavalitsus koos Eesti Arhitektide Liiduga.
• Võidutöö autorid on arhitektid Ott Alver, Alvin Järving, Katariina Mustasaar, Luisa Männilaan, Mari Rass ja Lill Volmer.
• Varem on arhitektid projekteerinud Tõrva keskväljaku.

Projekt „Hea avalik ruum“

• Valmis ehitatud ja avatud on Kärdla, Põlva, Rapla, Tõrva, Võru, Valga ja Viljandi keskväljak, Elva ning Kuressaare peatänav ja keskväljak, Rakvere Pikk tänav.
• Ehitushankes on Jõhvi haridus- ja spordilinnaku avalik ruum, Narva Stockholmi väljak ja raekojaplats.
• Võistlus on toimunud ja rahastust ootab veel 13 objekti.
• Võistlus on alanud Tõstamaal ja Türil.
• 2022. aasta võimalikud osalejad on Haapsalu lossiplats, Jõhvi peaväljak, Kilingi-Nõmme keskväljak ja Narva Peetri plats.

Allikas Kalle Vellevoog, „Hea avaliku ruumi“ programmijuht