Loksa kauaaegne linnapea Värner Lootsmann hindab, et linn on oma lähiajaloo kõige kriitilisematest aastatest üle saanud, võlakoormuse viinud lubatu piiridesse ning kui nüüd töökohti lisanduks, peataks see ehk ka elanike arvu vähenemise.
Ajalooliselt suuresti kunagise laevaremonditehase hiilgusest sõltunud Loksa linn elab raskeid aegu alates 2009. aastast, mil Taani kontserni A.P. Moeller Groupi ettevõte Odense Steel Shipyard seal teraskonstruktsioonide tootmise lõpetas, tehase müüki pani ja ligemale 700 inimest tööta jäi.
Samas pole kaotatud lootust, et praegune omanik, 2016. aastal Loksa Shipyardi ostnud OÜ Marsalis n-ö jalad alla saab ning lisaks raudbetoonelementidele taas ka Loksal metallitööstusega algust teeb. Sest tegelikult ongi just metallkonstruktsioonide valmistamine ettevõtte põhiline tegevusala. Loksal toodab Marsalis Element raudbetooni, suur osa kokku 70 000 m2 suurusest katusealusest tootmispinnast seisab jätkuvalt kasutamata. Praegu leiab Marsalise Loksa tehases tööd umbes 150 inimest. Samas – oma hiilgeajal 1980. aastatel töötas Loksa laevaremonditehases 1200 inimest.
Loksa linna on viimased paarkümmend aastat juhtinud keskerakondlik linnavõim, ka pärast sügisel toimunud viimatisi valimisi säilitasid 15-liikmelises volikogus enamuse Keskerakonda kuuluvad rahvasaadikud. Tõsi, enamus on vaid ühekohaline vahekorras 8 : 7.
Küsimustele vastab Loksa linnapea Värner Lootsmann.
Kuidas mõjutab Loksa juhtimist asjaolu, et seekord osutus Keskerakonna valimisvõit napiks ja volikogus on teil nüüd vaid üks enamhääl?
Pikka aega on Loksal olnud nii, et opositsioon oli oma ühe-kahe liikmega volikogus praktiliselt olematu. Nüüd on ka opositsioon olemas ja see on normaalne asjade areng.
Kas EKRE tulek oleks võtnud Keskerakonnale antud hääli vähemaks?
EKRE valimistel ei osalenud. Ei, ma ei usu, et EKRE osalemine valimistel oleks midagi oluliselt määranud. Enne valimisi oli juttu ka roheliste ja Eesti 200 osalemisest. Needki jäid tulemata. Valimistel osales kaks valimisliitu. Tegime ka ühest valimisliidust volikokku pääsenud inimesele ettepaneku koalitsioon moodustada, aga tema eelistas jääda „sõltumatuks“ saadikuks, nagu ta ise väljendus.
Kuivõrd kindel praegune koalitsioon Loksal on?
Ühe erakonna võimu koalitsiooniks nimetada pole vist päris korrektne, aga see pole ka esimene kord, kui Loksal on võimuvahekord jagatud häältega 8 : 7. Usun, et see on siiski piisavalt tugev jõud.
Aastal 2018 toimunud haldusreformiga sai Loksa n-ö eristaatuse ehk siis pääses sundliitmisest mõne teise omavalitsusega, kuigi linna elanike arv jäi nõutavast 5000 piirist üksjagu alla. Kuidas praegu hinnata, oli see õige või vale otsus?
Esmalt pean ütlema, et Loksa ei ole kunagi saanud mingisugust eristaatust. Nende ühinemiste saaga on kestnud paarkümmend aastat ja suuresti on kõik need jutuks olnud ühinemised jäänud ära Loksa linnast mittesõltuvatel põhjustel. Juba alates 2001. aastast on see ikka jutuks olnud, aga nagu siis ja hiljem ka 2005. aastal arvati Loksa vallas, et linna ei peaks ühinevasse seltskonda võtma ja tollane Loksa vald ühines Kuusalu vallaga.
2009. aastal tuli haldusreform taas üsna aktiivselt jutuks, aga tollane regionaalminister (Siim Valmar Kiisler – A. A.) leidis, et midagi otseselt ei peagi tegema, küllap kõik loksub tasapisi ise paika. Ei loksunud ja nii jäi ka seekord kõik soiku. Siis tuli juba järgmine etapp, mis tähendas omavalitsuste liitmist jõumeetodil. Võeti laest elanike arvu piirmääraks 5000 ja asuti liitma.
Aga Loksa oma toona napilt 3000-ni küündinud elanike arvuga jäi sundliitmisest Kuusalu vallaga siiski kõrvale?
Nojah, nii Loksal kui ka Kuusalus korraldati rahvaküsitlus, mille tulemustest selgus, et ei Loksa linna ega Kuusalu valla rahvas polnud ühinemisest huvitatud. Ja sisuliselt sellele tuginedes tegi Loksa linnavalitsus vabariigi valitsusele ettepaneku jõumeetodit mitte kasutada.
Sarnane probleem oli veel 8–10 omavalitsuses, kus valitsus otsustas sundliitmist mitte läbi viia. Näiteks ka sooviti liita Lääne-Virumaal Haljala vald Rakvere ja Kadrina vallaga. Võib vaid ette kujutada, milline monstrum sellest oleks tekkinud. Samuti taheti ühendada tervelt kaheksa omavalitsust, mille piirid oleksid ulatunud Peipsi järvest Soome laheni. Ja nii nagu Loksa puhul ei kasutatud jõumeetodit, nii jagati ka need kohad siiski vähegi mõistlikul moel ära, nii et ühte omavalitsusse jäi neli ja teise neli valda.
Aga mida haldusreform ikkagi tähendas Loksa jaoks?
Loksa linnapeana ja Kuusalu valla elanikuna ütlen, et ega omavalitsustena eraldi jäämine ei välista koostööd Loksa linna ja Kuusalu valla vahel. Tänaseks on selge, et mitte kuskilt otsast ei ole keegi suutnud ära põhjendada, milline konkreetne kasu oli sellisest sunniviisilisest valdade-linnade ühendamisest. Rahalist kasu ju kusagilt ei tulnud, kuigi enne reformi propageeriti jõuliselt, et ühinenud omavalitsuste maksutulu tõuseb ja elu läheb paremaks. Tegelikult seda ju ei toimunud. Olen seda meelt, et liitumised peaksid toimuma loomulikku rada mööda, nii et elanike elu-olu paraneks.
Millised väljakutsed seisavad Loksa linnal ees?
Loksa linnal pole olnud kerge aeg alates 2009. aastast. Kui kunagi loodi AS Riigi Kinnisvara, siis öeldi, et anname omavalitsustele raha, et nood saaksid valmis ehitada ja renoveerida koolid, lasteaiad, spordisaalid, ujulad jne. Loksale rajati siis näiteks ujula, aga siis selgus, et RKAS-i raha eest ehitatud objektid lähevad kõik omavalitsuste üldise netovõlakoormuse alla ehk linn peab ise kõik kinni maksma.
Nii kerkis linna võlakoormus 130% eelarve tuludest lubatud 60% asemel, mis tähendas, et linn ei saanud osaleda ka mingites Euroopa Liidu rahastusprojektides, sest ei suutnud katta neis nõutavat omaosaluse määra.
2009. aasta sügisel algasid hädad ka Loksa laevaremonditehasega, mille taanlased ära müüsid ja mis pikka aega ei leidnudki elujõulist omanikku. Esimene omanik koondas kõik ligi 700 töötajat, millega kaasnes linna eelarvesse laekuva üksikisiku tulumaksu suur vähenemine – 2011. aastal oli sellest järel vaid 40% võrreldes 2009. aastaga.
Kas ja kuidas õnnestus keerulisest olukorrast välja tulla?
Tänaseks oleme suutnud netovõlakoormuse langetada 40% peale, seda ainult tänu eriti rangele eelarvepoliitikale. Enamiku investeeringutest oleme teinud oma linna eelarve vahenditest. Loksal on nüüd korralik ujula, renoveeritud kultuurikeskus, spordihoone ja lasteaed, praeguseks on ehitajaga sõlmitud leping uue staadioni rajamiseks, mis peaks valmima sügisel.
Eurotoetustega oleme ainult rekonstrueerinud linna veevärgi ja kanalisatsiooni, aga see oli eraldi toetus, kus ei arvestatud linna suurt võlakoormust. Nii on Loksa saanud kümne viimase aasta jooksul riigi toetusi kokku maksimaalselt miljon eurot.
Eesti taasiseseisvumisest alates on Loksa elanike arv aasta-aastalt kahanenud, viimase 30 aastaga ligemale kaks korda. Kuidas see mõjutab linna arengut ja kuidas inimeste lahkumist oleks võimalik peatada?
Elanikkonna vähenemises on kaks etappi. Esimene toimus 1990ndatel, kui lahkusid nõukogude sõjaväega seotud inimesed. Teine laine oli 2009.–2010. aastal. Aga ega kõik olegi füüsiliselt lahkunud, ega linnas eluruume ole vähemaks jäänud, küsimus ongi selles, kus inimene n-ö paikneb, millises elanike registris ta on.
Praegu ikkagi elame lootuses, et tehas hakkab uuesti täies mahus tööle, leiab endale eksportturud ja see aitab ka elu edenemisele kaasa.
Kuna Loksa ja siinse sadama asukoht on ju hea, Hara laht on sisuliselt aasta ringi jäävaba, siis ma usun ja loodan, et õige pea tõuseb Loksa nii elu- kui ka ettevõtluskeskkonnana taas kõrgesse hinda.
Laevatehase sulgemine tähendas kogu linnale ikka tõsist lööki?
Jah, kui seal oleksid asjad läinud endistviisi hästi edasi, siis oleks linna rahaline olukord märksa etem. Aga kahjuks pärast seda, kui Taani firma tehase maha müüs, on seal vahetunud kaks omanikku, aga ega praegune ole ka teab mis suurt tootmist käivitanud. Ta tuli küll suurte lootustega, aga oodatud mahus pole tootmine käivitunud. Tehakse küll raudbetoonelemente, aga metallitööstus ei ole käivitunud ja probleeme neil jagub. Ilmselt on asi selles, et ettevõte tuli siia korralikku visiooni omamata ja oma tegevusi ette nägemata. Aga üht-teist on nad siin ikkagi teinud ja loodame, et läheb paremaks.
Kui kohapeal tööd ei jagu, kuhu siis loksalased käivad ametisse?
Põhiliselt käiakse ikka Tallinnasse, vähem ka Kuusallu ja Rakverre. Aga Tallinnasse on bussiliiklus tihe, Loksalt läheb üle 20 väljumise pealinna. Balti Spooni käib kusagil 150 inimest. Aga on ka väiksemaid ettevõtteid. Praegu pigem otsitakse inimesi, kui et tööjõudu ülearu oleks. Meil on ka kaks päris suurt eakate kodu, mis tegutsevad eraettevõttena. Üks, endine ravikeskus, on 80-kohaline, teine 60-kohaline.
Need 700 vabanenud töötajat siirdusid siis oma eluga mujale?
Mitte kõik. Ka praegu töötab ettevõttes kusagil 150 inimest, aga selge see, et väga paljud on ka ära läinud. Ja samavõrra palju on ka neid, kes küll elavad Loksal, aga oma elukohana on registreerinud näiteks Tallinna, kus tööl käiakse. Kindlasti üle poole tuhande elaniku on reaalselt loksalased, aga paberite järgi tallinlased. Ja nende maksutulu laekub ka selle tõttu Tallinna eelarvesse.
Energiahinnad teevad praegu vist nii linnale kui ka selle elanikele kõvasti muret?
Tänagi (esmaspäeval – A. A.) päeva peale arutame linnavalitsuses seda asja. Ei tahaks minna seda teed, nagu mõned omavalitsused on teatanud, et hakkame tänavaid pimendama või mõnda asutust hoopis sulgema. Ehk leiame siiski ka teisi kokkuhoiukohti.
Mitte kuskilt otsast ei ole keegi suutnud ära põhjendada, milline konkreetne kasu oli sellisest sunniviisilisest valdade-linnade ühendamisest.
Loksal kaugkütteteenust pakkuv N.R. Energy kehtestas uued hinnad läinud aasta detsembris ja kuna kütusena kasutatakse kütteõli, siis on see hind üpris kõrge (94,44 €/MW/h – A. A.). Elanikud ei ole sellega loomulikult rahul, aga on lootus, et kuna kohe algab ka uue hakkpuidukatlamaja ehitus, mis peaks valmima novembriks, siis uuel kütteperioodil võiks kaugkütte hind kas langeda või vähemalt enam ei tõuse. Ka sel kevadel enam hinnatõus ei ähvarda.
Energiamahukas ettevõtmine on ilmselt näiteks ujula töös hoidmine?
On küll, aga kui me räägime regionaalpoliitikast ja soovime, et elu toimiks mitte ainult suurtes linnades, siis peame ju ka ise selleks midagi tegema. Ka ujula on linna jaoks pigem sotsiaalne projekt, et kohalikke elutingimusi parandada. Kui ka see ära võtta, siis võime teha Jüri Mõisa kunagise tahtmise järgi, et viime kogu elu ainult Tallinna.
Samamoodi on totter lähenemine, et kaotame kõik keskkoolid ära, viime õpilased riigigümnaasiumidesse. Kusagil kümme aastat tagasi tõusis see riigi tasandil päevakorda, siis jäi asi seisma. Nüüd püüab Reformierakond teemat taas lauale tõsta, pakkudes omavalitsustele 1100 eurot lapse kohta, aga teie kaotage oma keskkoolid ära. Järgmise sammuna jäävad ka põhikoolid tühjaks, sest lapsed lähevad kohe Tallinna – seal siis juba riigigümnaasium käepärast. See on lausrumalus, mis kuidagi ei käi kaasas regionaalpoliitika toetamisega.
Kui palju on Loksal elanikke, kes vajavad energiahinna toetust?
Ei ole väga palju. Praeguseks on laekunud umbes 70 avaldust, aga on ju palju neid, näiteks pensionärid, kes juba niikuinii saavad eluasemetoetust. Õnneks on paljudel, nagu ka linnal tervikuna elektrienergia lepingud fikseeritud hindadega, mis olukorda veidi leevendab. Aga olen nõus, et olukord on tõsine ja leevendust hetkel pole näha.
Loksa rahvas vaktsineerimas ikka käib?
Statistika näitab, et koroonapositiivseid tuleb kõikjal järjest juurde. Värsked andmed näitavad, et viimase 24 tunni jooksul tuvastati Loksal viis ja Kuusalu vallas 23 nakatunut, riigis tervikuna üle 5000 nakatunu. Oleme korraldanud vaktsineerimise päevi kultuurikeskuses, eelmisel laupäevalgi oli viimati. Inimesed ikka käivad vaktsineerimas, ei saa öelda, et oleks mingi totaalne vastasseis.
Muutuvates oludes, kasvõi haldusreformi tõttu on omavalitsused sunnitud uuendama oma üldplaneeringuid, kuidas Loksal?
Loksa linn tegi oma üldplaneeringu õigel ajal ära, aga võib-olla aasta-kahe pärast hakkame tegema uut. Me ei lähe vana planeeringu muutmise teed, sest see võib detailplaneeringute menetlemisse segadust tuua. Pigem teeme uue.
Loksa linn
• Asub Eesti põhjarannikul Hara lahe ääres Valgejõe suudmealal 3,82 km2 suurusel alal, millest 20,9% kuulub Lahemaa rahvuspargi ja Loksa maastikukaitseala koosseisu.
• Rahvaarv 2484 (1. jaanuar 2022), sellest tööealisi (19–64-aastased) 1390.
• Loksa arengu määrajana nähakse soodsat asukohta ja sadamat Soome lahe kaldal.
• Loksal on gümnaasium, lasteaed, spordikeskus, noortekeskus, raamatukogu ja muusikakool.
• Linna 2021. aasta eelarve maht oli 4,04 miljonit eurot, 2022. aasta eelarve projekti järgi tuleb selle mahuks 4,03 miljonit eurot.
Allikad: Loksa LV, Vikipeedia
