Keskkonnainspektsioon tuletab kalastajatele meelde lõheliste kudeajaks kehtestatud piiranguid, et vältida teadmatusest tekkida võivaid seaduserikkumisi ning tugevdab korra tagamiseks järelevalvet lõhejõgedel. Taaskord tulevad appi ka vabatahtlikud.

„Jõgedel ja jõelõikudel on erinevad püügipiirangud ja neid tuleb teada. Paraku näeme igal aastal, et leidub püügihuvilisi, kes piirangutest ei hooli ja kuderahu tagamiseks on vaja reaalset korrakaitsjate kohalolekut,“ ütles Keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektor Aare Pai.

Oluline on teada, et alates 1. septembrist kuni 31. novembrini on lõhe ja meriforelli püük jõgedes keelatud.

Kuni 15. oktoobrini on suurematest jõgedest lubatud püüda kalastuskaardi alusel. Jõgede piirkonnad, kuhu kalastuskaarte väljastatakse, on nimetatud keskkonnaministri määruses “Ajutised püügikitsendused, harrastuspüügiõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2018. aastal”.

Alates 15. oktoobrist kuni 15. novembrini kalastuskaarte ei väljastata, sel ajal kehtib jõgedel täielik kuderahu. Erandiks on Jägala ja Narva jõgi, kuhu antakse kalastuskaarte ka kuderahu ajaks.

Tuleb veel meeles pidada, et lõheliste püügikeelu ajal on keelatud kalapüük vees viibides ja üks püüdja tohib ööpäeva jooksul püüda kuni kaks lõhelist. Tragimise vältimiseks tohib spinninguga või lendõngega püügil kasutada lantidel konkse, millel konksu teraviku ja sääre vaheline kaugus ei ületa 12 mm.

Harjumaal on inspektorid tabanud Vihterpalu jõel ühe nakkevõrguga kalastaja ja Vasalemma jõel keelualal paar spinninguga kalastajat.

Suuremate jõgede suudmealadel kehtib 1. septembrist kuni 31. oktoobrini laiendatud keeluala, see tähendab et tavapärase 1000 m asemel on keeluala ulatus jõesuudmetes 1500 m.

„Kuna jõgedes on vett vähe ja vesi pole veel piisavalt jahenenud, ei ole kala jõgedesse tulek veel nii aktiivne. Seega oleme septembris ja oktoobri algul rohkem järelevalvet suunanud just merele ja jõgede suudmealadele, kus oleme tuvastanud ka rikkumisi,“ selgitas Pai.

Harjumaal on inspektorid tabanud Vihterpalu jõel ühe nakkevõrguga kalastaja ja Vasalemma jõel keelualal paar spinninguga kalastajat, kelle suhtes on alustatud väärteomenetlust. Lisaks on jõgedest eemaldatud püügivahendeid.

„Niipea kui kala tuleb koelmutele, suuname järelevalve sinna. Teame kriitilisemaid kohti ja püüame rikkumisi ennetada,“ lisas Pai.

Nagu mitmel varasemal aastal, tulevad ka sel hooajal inspektoritele teatud jõgedele appi vabatahtlikud kalavalvurid.

“Oleme neli hooaega olnud keskkonnainspektsioonile abiks ning alustamas nüüd kohe viienda hooajaga lõhejõgedel,“ ütles Eesti Kalastajate Seltsi kalakaitse töörühma juht Jüri Nurk. „Vabatahtlike kudevalvurite arv on järjest kasvanud ning algselt paarikümnelt jõudnud tänaseks mitmesajani. Sellise hulga inimestega suudame katta mitmeid kudejõgesid isegi ööpäevaringse kohalolekuga ning paljudel teistel teha pistelisi vaatlusi. Läbi aastate on koostöö keskkonnainspektsiooniga olnud viljakas ning õnnestunud ühise ettevõtmise tulemust võime aimata näiteks Mereinstituudi raportites, milles on märgitud aina kasvav noorte lõheliste arv. Kudevalves osalemine on tänaseks eetilise kalastaja jaoks auasi,“ lisas Nurk, innustades vastutustundlikke kalastajaid liituma vabatahtlike kudevalvuritega.

Lõheliste püük keeluajal või keelatud viisil toob kaasa rahatrahvi kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot, millele lisandub keskkonnale tekitatud kahju. Tõsiste kalapüüginõuete rikkumise puhul, nagu püük keeluajal või keelatud kohas või alamõõdulise kala püük, on kahjutasu viiekordne ehk lõhe puhul 480 ja forelli puhul 150 eurot isendi eest. Juhul kui püük toimub eriti ohtlikul ja kalavarusid kahjustaval viisil, näiteks elektri, mürgi või lõhkeainega, on hind kümnekordne ehk ühe lõhe eest 960 ja meriforelli eest 300 eurot.

Märgates jõe suudmealal või alamjooksul kahtlast tegutsemist, tuleks sellest teatada keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313.