Käivitame eelarvega taas majanduse

Mart Võrklaev, riigikogu liige, Reformierakonna fraktsiooni esimees

Tegeleme Riigikogus praegu valitsuse palvel kiirendatud korras lisaeelarvega, et saaksime märtsis kehtestatud piirangute mõjul pihta saanud ettevõtetele abi pakkuda. Praeguse plaani järgi peaksime lisaeelarve võtma vastu aprilli keskel ja rahandusministri sõnul saab siis kohe hakata ka leevendusmeetmeid rakendama. Lisaeelarve üldine mõte on see, et kui piirangud ühel hetkel leevenevad, siis on ettevõtjad valmis päevapealt startima ja Eesti elu taas käima tõmbama.

Kõige olulisemaks toetuseks on lisaeelarves palgatoetus, mida makstakse neile ettevõtetele, kes kriisieelse ajaga võrreldes on kaotanud vähemalt poole käibest. Eelmisel kevadelgi väga populaarseks osutunud toetuse mõte on hoida töökohti valdkondades, kus piirangute tõttu tegevust praegu ei toimu. Palgatoetuseks on märtsis ja aprillis ette nähtud 140 miljonit eurot. Aasta lõpuni jätkub ka haigushüvitise maksmine alates teisest päevast, et vältida nakatunud inimeste soovi viirusega tööle asuda.

Lisaks näeb eelarve ette 19 miljoni eurose erakorralise toetuspaketi neile ettevõtetele, kelle kuludest moodustavad palgad väiksema ja püsikulud suurema osa. Riik toetab ka 25 miljoniga toitlustus-, majutus- ja spaaettevõtteid, täiendavalt toetame kultuurisektorit ja rahvusvaheliste ürituste korraldamiseks juba tehtud kulutusi.

Eraldi toetus, kokku 46 miljonit, on ette nähtud kohalikele omavalitsustele. Mõte on selles, et katta linnadel-valdadel seoses kriisiga tekkinud kulutusi ning teha ka investeeringuid, mis keerulisel ajal majandust elavdavad ning aitavad tulevikus viirust kontrolli all hoida.

Näiteks soovitab valitsus investeerida koolide ventilatsioonisüsteemidesse ning paigaldada klassidesse CO2 taset näitavad andurid.

Haridussüsteemi toetamiseks näeb lisaeelarve ette kokku 14 miljonit eurot, mille peamine eesmärk on tasandada kriisist tekkinud õpilünkasid näiteks suvel toimuvate õppelaagritega. Samuti toetatakse 6 miljoni euroga erahuvihariduse ja -tegevuse, erakoolide, eralasteaedade ja -hoidude pidajaid. Vahendid on ette nähtud ka distantsõppeks vajalike sülearvutite soetamiseks ning kiire internetiühenduse loomiseks.

Lisaks majandusele on lisaeelarves väga selge fookus tervishoiusüsteemil. Eesmärk on toetada vaktsineerimist, mille lisakulutusteks eelmine valitsus paraku raha ette ei näinud. Lisaeelarvega luuakse võimekus asuda maikuus, kui riskigruppide enam kui 360 000 inimest on omad sutsud kätte saanud, juba tõelise suurvaktsineerimise käigus ülejäänud elanikkonda süstima. Selleks luuakse elukohalähedased vaktsineerimispunktid ja pannakse paika suuri rahvahulki hallata suutev logistika.

Selge on, et majandus- ja viirusekriisi lahendamine pole teineteisega vastuolus, vaid kiireim tee majanduse taastumiseks on viiruse enda ühiskonnast välja juurimine. Just sellega lisaeelarve ka tegeleb ja seetõttu loodan, et saame selle aprilli keskel ka vastu võtta. Et saaksime aprilli lõpust piiranguid leevendama hakata, sõltub aga meie kõigi ühisest pingutusest: kanname jätkuvalt maske, piirame oma kontakte ja võimalusel vaktsineerime ennast!

Koduspüsimise trahv tuleb maha võtta

Riina Sikkut, riigikogu liige, Sotsiaaldemokraatlik erakond

Meil on uus kevad ja uus lisaeelarve, aga endine viirus. Viirusepelgus on küll väiksem, aga nakkuse levik kontrollimatult lai, õnneks toimub riskirühmade ja eesliinitöötajate vaktsineerimine ning ka riigi toetusmeetmete kavandamisel on eelmisest kevadest õpitud.

Hea meel on tõdeda, et valitsus lahendab eelarvega kriisi – kavandatud muudatused on ajutised ja sihitatud. Ei plaanita epideemia varjus koalitsioonileppe punktide täitmist nagu eelmisel kevadel, kus näiteks teise samba maksete peatamine ja selle kompensatsioonimehhanism suruti kriisitoe all läbi ning praegune valitsus peab nüüd kõige suurema ampsu lisaeelarvest kavandama teisest sambast väljujatele kompensatsiooni maksmiseks. Samuti on mõistlik pidada inimeste ja ettevõtete toimetulekut tähtsamaks kui eelarvetasakaalu ning kriisimeetmeid rahastada laenurahaga.

Lisaeelarvest on kahtlemata vajalik rahastada vaktsineerimist ja testimist, tervishoidu ja teavitustegevusi, jagada toetust vabakutselistele loovisikutele ja turismisektorile, spordialaliitudele ja huvikoolidele ja teistele, kelle tööd mõjutavad valitsuse kehtestatud piirangud. Ja muidugi palgatoetus, et hoida inimesi tööl. Samas on kindel, et viirusemure ei lahene kahe kuni kolme kuu jooksul, mis palgatoetuseks ette nähtud.

Viiruse levikut tuleb tõkestada ka edaspidi. Ja seda olukorras, kus piiranguid ja käitumissoovitusi on olnud palju ja pikalt, nii et inimesed on väsinud ja tunnevad tõrksust täiendavate piirangute suhtes. Seetõttu oleks valitsusel kaval kasutada piirame-hüvitame meetmete kõrval ka neid, mis tõkestavad nakkuse levikut ja vähendavad tõenäosust, et piiranguid oleks vaja kehtestada.

Praeguseks toimuvad inimeste igapäevased kontaktid paljuski tööl. Ja töölt viiakse nakkus kodudesse.

Kuna kaugtöö ei ole kõigil ametikohtadel muidugi võimalik, on nakkuse piiramiseks hädavajalik, et positiivse testitulemusega inimesed ja nende lähikontaktsed jälgiksid isolatsioonireegleid.

Töölt koju jäämine tähendab inimese jaoks kaotust sissetulekus ning tööandjale topeltkoormust – katta haigusega koju jääja asendaja töötasu ning maksta koduspüsijale haigusraha.

Kriisiolukorras ei tohi nõuda nakkuse leviku tõkestamiseks töötajatelt, sageli keskmisest madalama sissetuleku teenijatelt, oma toimetuleku löögi alla panemist. Praegu me ütleme miinimumpalga teenijale, kes reegleid järgides koroonapositiivsena kaks nädalat kodus püsib: “Aitäh, tubli kohusetundlik kodanik, trahv 95 eurot”. Trahvi võiks kriisimeetmena küll maha võtta.

Samuti on äärmiselt kummaline, et ettevõte peab kriisitoe saamiseks käibes oluliselt kaotama, kuid ettevõtted, mis meile toitu toodavad, tuba soojas hoiavad või kaupa ukse taha toovad, ei saa tuge nakkuse leviku piiramiseks.

Ettevõttel, mille toimimine on meie kõigi igapäevaelu jaoks vajalik, on niikuinii kulud seoses isikukaitsevahenditega ja töö ümber korraldamisega. Nagu tervishoius ikka, on ennetamine palju odavam kui ravi – positiivse testitulemusega inimestele ja nende lähikontaktsetele heldem haiguspäevade hüvitamine aasta lõpuni on üle kümne korra odavam kui kahekuine palgatoetus.