Keskkonnaamet tegi 26. juulil otsuse, milles keeldub Linnamäe hüdroelektrijaama käitavale ettevõttele veeloa väljastamisest. Nüüd on oma seisukoha selles küsimuses edastanud ka Keskkonnaamet.
Muinsuskaitseameti hinnangul muudab Linnamäe paisjärve tühjakslaskmine oluliselt raskemaks kaitse all oleva rajatise senisel kujul säilitamise. Seetõttu ei ole muinsuskaitseamet nõus keskkonnaameti otsusega mitte väljastada Linnamäe hüdroelektrijaama käitavale ettevõttele veeluba.
Veeloast keeldumine tähendab, et järgmise sammuna tuleks likvideerida paisjärv, mis omakorda eeldab kõrge kultuuriväärtusega paisu ümberehitamist. Lisaks ohustaks paisjärve tühjakslaskmine selle servas paikneva tuhandete aastate vanuse rikkaliku arheoloogiapärandi säilimist ning selle tulemusel muutuks ajalooliselt välja kujunenud kultuurmaastiku ilme.
Tegu on unikaalse rajatisega
„Linnamäe hüdroelektrijaama pais on üks kolmest kaitse all olevast hüdroelektrijaama paisust Eestis, mis kõik on äärmiselt unikaalsed ega ole võrreldavad teisega. Kõige paremini säilib kasutuses olev ehitis ja paisjärve tühjakslaskmisel saaks paisust ja hüdroelektrijaamast pelk monument kunagisele Eesti kauneimaks tituleeritud tööstusrajatisele,“ sõnas muinsuskaitseameti ehituspärandi osakonna juhataja Anita Staub.
Keskkonnaamet tegi 26. juulil otsuse, milles keeldub Linnamäe hüdroelektrijaama käitavale ettevõttele veeloa väljastamisest. Selline otsus on vastuolus Vabariigi Valitsuse 3. juuni 2022 korraldusega nr 163, mille eesmärk oli lahendada kümmekond aastat kestnud vastasseis Linnamäe paisu osas loodus- ja muinsuskaitseliste huvide vahel. Vabariigi Valitsus nõustus oma korralduses veeloa andmisega, olgugi, et hüdroelektrijaama tegevus toimub Natura 2000 alal, ja eelistas seega kultuuripärandi säilimist muutmata kujul ja keskkonnas. Sama korraldusega kohustas Vabariigi Valitsus keskkonnaametit määrama kindlaks hüvitusmeetmed, kuid seda keskkonnaamet teinud ei ole.
„Oleme seisukohal, et otsus veeloast keeldumiseks on perspektiivitu, ja see paneb omaniku keerulisse olukorda, sest muinsuskaitseamet ei saa anda järgnevates menetlustes luba tegevusteks, mis ei taga kultuuripärandi säilimist ning mis on vastuolus Vabariigi Valitsuse korraldusega,“ ütles Anita Staub.
Erinevad huvid
Kultuuriväärtuslike paisude vs loodusväärtuste, st kalade elutingimuste parandamine, on olnud pikaaegne erinevate väärtuste ja huvide põrkumine, millega muinsuskaitseametil ja keskkonnaametil on tulnud tegeleda. Muinsuskaitseamet on leidnud väga paljude paisude puhul mälestise seisundit muutes kompromisslahendused loodusväärtuste kasuks: 17-st kalajõel asuvast kultuuriväärtuslikust paisust on 14 juures loodud läbipääs kaladele. Järel on vaid kolm viimast ja tõeliselt haruldast hüdroelektrijaama paisu, mis töötavad oma algupärases funktsioonis. Kuna nende väärtus on väga suur, on muinsuskaitseameti hinnangul ainuõige teha seekord kompromiss kultuuriväärtuse kasuks. Samale seisukohale jõudis ka Vabariigi Valitsus oma 2022. aasta otsuses.
Linnamäe hüdroelektrijaama pais on suurim ja silmapaistvaim enne teist maailmasõda ehitatud pais Eestis. Paisu projekteeris tuntud Soome insener Axel Werner Juselius 1917. aastal, valmis ehitati see aastatel 1922-1924. Valmimise järel pälvis Linnamäe hüdroelektrijaam kauneima tööstusobjekti tiitli. Paisu algupärane arhitektuurne lahendus ja konstruktsioonid, sh kalatrepp, on suures osas algsel kujul säilinud. Lisaks Linnamäele on hüdroelektrijaamade paisudest muinsuskaitse all Kunda ja Tudulinna pais.
Kultuuriväärtuslike paisude vs loodusväärtuste, st kalade elutingimuste parandamine on olnud pikaaegne erinevate väärtuste ja huvide põrkumine, millega muinsuskaitseametil ja keskkonnaametil on tulnud tegeleda.
KOMMENTAAR
Kohtuvaidlus jätkub
Vahetult enne lehe trükkiminekut jõudis toimetusse Linnamäe hüdrokompleksi omaniku Wooluvabrik OÜ tegejuhi Vahur Kivistiku teade, kus seisab: Saime just kohtult esialgse õiguskaitse määruse, mis tähendab, et kuni kohtuvaidluse lõpuni saab jaam tööd jätkata. Loodame, et ka pärast kohtuvaidlust.
