Harjumaal kuritegevuse kasvu üldiselt täheldada ei saa. Küll on mitmes omavalitsuses kasvanud liikluses toime pandud seadusrikkumiste arv
Läinud kolmapäeval kohtus Põhja prefektuuri juht Kristjan Jaani Harjumaa vallavanemate ja linnapeadega. Kõneaineks ikka kuritegevus Harjumaal. 1000 elaniku kohta registreeriti enim süütegusid Saue, Jõelähtme ja Lääne-Harju vallas. Tallinnas on 1000 elaniku kohta registreeritud 75 süütegu.
„Kose, aga ka Saue ja Jõelähtme vallas räägime valdavalt liiklusalastest väärtegudest. Kuritegevuse tõusu laias laastus ei ole. On kasvanud liiklusalased väärteod. Mõjuriteks on Pärnu, Tartu ja Peterburi maantee, väärteo juhtumid ei ole valdavalt seotud kohaliku kogukonnaga,“ kõneles Kristjan Jaani omavalitsusjuhtidele. Alates maikuust on politsei pööranud liiklusjärelevalvele ka rohkem tähelepanu.
Anija vallas registreeriti väärtegusid ligikaudu veerandi võrra rohkem kui läinud aastal, peamiselt mõjutasid varavastased süüteod ja liiklusväärteod. Joobes juhtimisi registreeriti ligikaudu neli korda rohkem, neist kuritegusid (üle 1,5 promilli) viis korda rohkem.
„Suhtarvudes – viis korda rohkem – tundub uskumatult palju, absoluutarvudes tähendab see, et üheksa autojuhti oli kriminaalses joobes. Mida on ka loomulikult väga palju,“ tõdes prefekt. Ka Saue vallas tuvastati peaaegu poole rohkem joobes juhte, neist peaaegu kolmandik olid kuritegelikus joobes. Suurenes varavastaste süütegude registreerimine ligikaudu kolmandiku võrra, aga registreeriti ka rohkem vägivallakuritegusid (43%), millest valdav enamus olid kehalised väärkohtlemised.
Süütegusid registreeriti üheksa kuuga vähem Kiili vallas (-38%), Keila linnas (-28%), Maardu linnas (-23%) ja Viimsi vallas (-18%). Kiili vallas vähenes väärtegude registreerimine peamiselt liikluse arvelt. Kuritegusid registreeriti veidi vähem (9%). Keila linnas registreeriti viiendiku võrra vähem väärtegusid, peamiselt varavastaseid tegusid ja avaliku korra rikkumisi.
Kristjan Jaani. „Varasemalt tegutses Keilas noortekamp, kes suures osas need kuriteod ka toime pani. Nüüdseks on kamba tegevus lõpetatud ja seda kinnitab ka statistika,“ kõneles prefekt.
Maardu linnas registreeriti väärtegusid ligikaudu kolmandiku võrra vähem, see toimus narkootikumide ja avaliku korra rikkumiste arvelt. Suurenesid aga liikluskuriteod (joobes juhtimine kaks korda), aga ka kehalised väärkohtlemised (viiendiku võrra).
Viimsi vallas registreeriti kolmandiku võrra vähem väärtegusid. Peamiselt vähenesid liiklusväärteod (30%). Kuritegevus vähenes veidi vähem ning peamiselt raskete peitkuritegude arvelt (-92%), samuti registreeriti vähem narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses käitlemist. Kasvas aga on kehaliste väärkohtlemiste arv.
Kõneldes alaealiste kuritegudest, tõdes prefekt, et alaealiste arv, kes panevad toime süütegusid, on vähenenud. Samas panevad üksikud alaealised toime rohkem süütegusid, nii et süütegude arvu vähenemisest rääkida ei saa. Alaealiste karistamisel on kasutusele võetud varasematest teised õigusprintsiibid, väga palju kasutatakse politsei poolt lepitusmenetlust, karistatakse viimases järjekorras. See tähendab, et alaealine või tema perekond katab kahjud menetlusväliselt. Kui alaealine on näiteks seina ära sodinud, siis tuleb tal endal sein ka ära puhastada.
KÜSIMUS
Kuidas juhtus, et 20. septembril Harku vallas Naage külas oma kodust lahkunud 87- aastane Illa Koidula leiti neljandal päeval surnuna vaid mõnesaja meetri kaugusel kohast, kus teda oli viimati elavana nähtud? Samal ajal kinnitas politsei, et see koht oli otsijate poolt esimesel otsimisõhtul soojuskaameraga varustatud drooniga põhjalikult kontrollitud.
Kristjan Jaani
Põhja prefekt
See juhtum oli tõesti väga kahetsusväärne, aga drooniga otsides juhtub, et kui inimene on juba surnud, siis soojuskaamera ei tuvasta elutut keha. Nii ka seekord. See paik kammiti ka politseinike ja koerte poolt läbi, aga kuna oli pime – teate inimese kadumisest saime õhtul – ja see paik oli väga tihedasse võssa kasvanud, siis jäigi surnukeha leidmata.
