Kuskil Harjumaal mäletseb lehm karjamaal rohtu. Ta ei tea midagi Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika strateegilisest raamistikust ega Euroopa Liidu roheleppe eesmärkide koordineeritud rakendusmehhanismist — ehk lihtsamalt rohepöördest. Tema mälub lihtsalt rohtu.
Samal ajal sirutab Brüsselis ametnik paaniliselt arvuti järele, et avada Exceli tabel nimega „Elurikkuse taastamise seireprogramm“ ja küsib õhku ahmides: „Kas kõnealune lehm on registreeritud kohalikus süsinikuringe aruandes, kas tal on seireandur ja kas metaani eraldumise sagedus vastab 3. lisataotluse alapunktile c?“ Lehm muidugi ei vasta. Tema üksnes mälub.
Kui rohust enam ei piisa
Rohepööre tähendab, et isegi rohul peab olema oma paberimajandus. Kui varem oli oluline, et rohi kasvaks, siis varsti peab ilmselt iga talunik teadma, kui mitu liitrit vett imbub iga minut pinnasesse, mis on mulla orgaanilise süsiniku sidumise koefitsient ja kas liblikas, kes rohukõrrel maandus, on kantud õigesse andmebaasi.
Kui rohi kasvab liiga kõrgeks, võib tekkida kahtlus, et see rikub püsirohumaade seire ühtlustamise kriteeriume. Ja kui ta ei kasva piisavalt, tuleb koostada toetuse saaja selgitav aruanne kasvupotentsiaali vähenemise põhjustest. Isegi liblikas kohta peab olema foto koos GPS-koordinaatidega — muidu ta lihtsalt ei lähe arvesse.
Exceli põld ja tahvelarvutiga lehm
Mahepõllumajandus tähendas kord tasakaalu inimese ja looduse vahel – haritud maad, rohumaadel karjatatud loomi ja tööd, mis kulges looduse rütmis. Tänapäeval peab põllumees teadma, millises Exceli veerus seisab tema mulla süsinikusisaldus, millisesse lahtrisse sisestada loodusliku tolmeldaja ligikaudne külastussagedus ja millises vormis esitada kariloomade psühhosotsiaalse heaolu hinnang.
Põllumehe hüvanguks koostatud põhjalikus tabelis on eraldi lahter: bioloogilise mitmekesisuse seire. Kohalik taluabiline ei tea, kas peab hommikul lehmale küsitluse tegema: „kas peab hommikul proua lehma käest küsima mitut vihmaussi ta eelmisel päeval nägi?“
Meie vanaisad rääkisid „Eesti südamest” — mustast mullast, mis lõhnas pärast vihma ja andis leiba. Tänapäeval surutakse see süda Exceli tabelisse. Kui asja pole tabelis, pole seda olemas.
Kui rohepööre veel hoogu kogub, saavad lehmad endale tahvelarvuti kaela ja CO2-anduri ninna. Lüpsmise asemel ootab neid keskkonnaaudit. Ja kui lehm hingab välja, mitte alati just suu kaudu, läheb see reaalajas raportisse.
Eesti süda vs Exceli tabel
Meie vanaisad rääkisid „Eesti südamest” — mustast mullast, mis lõhnas pärast vihma ja andis leiba. Tänapäeval surutakse see süda Exceli tabelisse. Kui asja pole tabelis, pole seda olemas.
Enam ei piisa sellest, et põld on roheline ja maa elab. Tuleb tõendada, et ta on roheline vastavalt punkti 7.3 alapunktile b.
Rohepööre muutub samm-sammult nii paberimajanduslikuks, et kui Eesti muld oleks inimene, peaks tal olema keskkonnajuhtimise sertifikaat, tõend standardiseeritud süsinikukogumise praktikate rakendamise kohta ja oma isiklik ID-kood aruandlussüsteemis.
Tagasi maa peale
Keskkonda tuleb hoida — sellele ei vaidle keegi vastu. Aga meile püütakse selgeks teha nagu päästaks maailma mitte põllumajandus ja puhas toit, vaid Exceli tabel. Nagu rohepööre toimuks mitte mullas ja põllul, vaid PowerPointi slaidil, kus rohi on kast ja lehm punkt loendis.
Eesti põllumajandus ei vaja, et lehmad muutuksid bürokraatideks. Ta vajab, et me mäletaksime, miks me üldse maad harime — mitte Exceli lahtrite pärast, vaid selleks, et muld elaks, meil oleks puhas toit ja loomad saaks süüa seda, mida loodus neile pakub — mitte aruandlust ja söödalisandit, mis aitab vähendada nende metaaniheitmeid.
Ja kui mõni ametnik tahab tõesti teada, mitu vihmaussi hektari peale kokku on, tulgu ja võtku labidas. Siis saab ta aru, kuidas päris rohepööre tegelikult välja näeb.
