Lähimate aastatega saavad paljud Laulasmaa, Türisalu ning Käesalu elanikud joogi- ja kanalisatsioonitrassid, puurkaevu, puhastusseadmed ning muu vajaliku. Asulatesse rajatakse tublisti üle saja kilomeetri erinevaid torustikke ja mitmeid pumplaid.
Eelmise aasta lõpus alustati töid Laulasmaal. Esimesena läks torustike süvendite kaevamine lahti Laulasmaa–Keila-Joa riigimaantee ääres, Lille teel ning Lõuna-Käesalus. Alustati ka Laulasmaa–Keila-Joa kergliiklustee ääres ning Käesalus. Tööd jätkusid mujalgi Laulasmaal.
AS-i Lahevesi nõukogu esimees Peeter Schneider ütleb, et tööd jätkuvad tänavu ning ka järgmisel aastal. Lisaks alustatakse torustike süvendite rajamist ka Türisalu piirkonnas. See toob loomulikult kaasa ebamugavused, müra ning liiklustakistusi. “Ebamugavused ja keeruline aeg tuleb üle elada. Pind on paene ning kõik süvendid raiutakse kivisse ekskavaatoritega. Sügavus on kuni kolm meetrit,” räägib Peeter Schneider.
Laulasmaa-Käesalu-Türisalu kandi veevarustuse ja kanalisatsiooni rajamine on Lääne-Harju valla suurim ehitusobjekt. “Võib-olla on see ka üks maakonna suurimatest veevärgi ehitustest,” eeldab AS-i Lahevesi juht Aare Kaur.
Vesi ja loodus olgu puhtad
Miks on tarvis mitmele asulale veevärki ning kanalisatsiooni? Loomulikult ennekõike selleks, et inimestel oleks kvaliteetne joogivesi ning reovesi jõuaks ettenähtud kohta. Peeter Schneider ütleb, et kogu ala on paesel aluspõhjal ning pinnakate on väga õhuke või puudub sootuks: “Kanalisatsiooni on tarvis Soome lahe kaitseks. Paekivi mikropragude kaudu imbub reovesi põhjavette ja lõpuks jõuab merre. Tema sõnul toetas Soome ettevõte Nordic Environment Finance Corporation ülemere kolleege AS-ist Lahevesi reoveepuhasti projekteerimisel ning omanikujärelvalve tegemisel 100 000 euroga. Soomlased muretsevad keskkonnaasjade pärast väga. Seepärast sai Laulasmaa-Türisalu piirkonna ehitus ka oluliste objektide nimekirja.
Teine põhjus on kogu kandi kiires arengus. Seda näitab ka Laulasmaa kooli kasv. Tänavu alustatakse ka kooli juurdeehituse ning spordihoone rajamist. Lisaks on piirkonnas kavandamisel mitmed uusarendused. “Hea oleks, kui kõik Laulasmaa elanikud ennast valda registreeriks. Praegu elab külas registri järgi umbes 700 inimest, aga tegelikult on rahvaarv üle tuhande. Paljud ehitavad suvilad ümber aastaringseks elamiseks. Kalli veeprojekti omaosalus ehk 3,6 miljonit eurot makstakse kinni kogu valla tulubaasi arvelt. Mida rohkem vallas ametlikke elanikke, seda suurem tulubaas,” selgitab Peeter Schneider.
Kümneid kilomeetreid torusid
Laulasmaal on ehitamisel 41,3 kilomeetrit joogivee torustikku. Kanalisatsioonitorusid rajatakse 57 kilomeetrit. Valmis on kaks 130 meetrist puurauku, mis asuvad Posti teel. “Liitumispunkte ehk siis kinnistuid on 1446. Lisaks seitse ülepumplat ja veetöötlusjaam. Viimane asub samuti Posti teel,” ütleb Peeter Schneider. Veetöötlusjaam annab tulevikus vett ka Laulasmaa koolile ning uusarendustele Kõltsu mõisa ja Käesalu vahel. Torutööd teeb AS TREV-2 Grupp, veetöötlusjaama hanke võitis AS Schöttli Keskkonnatehnika.
Türisalu reo- ja joogiveeala arendatakse valdadevahelises koostöös. Ehk lisaks Lääne-Harju vallale osaleb ka Harku vald. “Harku vald osaleb projektis AS-i Lahevesi osanikuna,” täpsustab Peeter Schneider. Keila-Joa reoveepuhasti projekteerimis- ja ehitushanke võitis AS Viimsi Keevitus koos OÜ-ga RVT Ehitus. Torutöid projekteerib ja ehitab Harku valla territooriumil OÜ RTS Infraehitus koos AS-iga Vensen.
Türisalus ehitatakse 26,1 kilomeetrit veetorustikku, 20 kilomeetrit isevoolset ja 7,8 kilomeetrit survekanalisatsiooni torusid. Liitumispunkte on sealkandis veidi alla tuhande. Rajatakse ka reoveepumplaid.
Projekteerimis- ja ehitustööd koos järelevalvega Lääne-Harju ja Harku valla territooriumil maksab üle 20 miljoni euro. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) toetus on sellest 16,4 miljonit eurot.
