Eesti üks suurimaid ja võimsamaid päikesepaneelide parke asub nüüd Kose vallas. Laastu talu peremees Mihkel Loorits plaanib juunis avada pargi, mille kogu toodang läheb elektrivõrku müügiks.
15 aastat tagasi ostis perekond Loorits avalikult oksjonilt Kose vallas Nõrava külas asuva Laastu talu. Talu ajalugu ulatub tagasi 15. sajandisse. Eelmine peremees ehitas hoonete katused laastudest (sellest ka talu nimi), kuid uuel, käesoleva sajandi peremehel on hoopis teised plaanid.
Rajatud on tiik ja hektari suurune maasikapõld, mille saadusi müüakse Magus Mari nime all, ning kinnistule on kerkimas uhke kahekorruseline palkmaja. Kasutamaks põllumaad lisaraha teenimiseks veelgi ära, otsustas Mihkel Loorits rajada talu mäeseljakule päikesepaneelide pargi. Kogu pargi päikeseenergia müüakse aga otse edasi elektrivõrku, ilma et talu sealt ise voolu saaks.
Uus ärimudel
Mihkel Loorits on pärit Kose-Uuemõisast ja õpib Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) doktorantuuris, kus tema uurimisalaks on uudsed päikeseenergeetikas kasutatavad, mis põhinevad õhukeste kilede tehnoloogial. Tulevikus võiksid uuritavad materjalid olla kasutuses päikesepaneelide tootmises. See vähendaks tootmiskulusid ja teeks tehnoloogia rohkem kättesaadavaks. Doktorantuur on plaanitud lõpetada aastal 2017.
Idee rajada päikesepaneelide park tuli uudishimust, soovist praktiseerida õpitut ja ka rahalisest küljest. “Kuhu suunas talu ikka arendada kui ikka selles suunas, mis haridus sul on ja mis valdkonnas sa spetsialist oled,” ütleb Mihkel Loorits.
Eesti esimene päikeseenergia park rajati avaliku rahalise toetusega Võrumaale. Sõmerpalu vallas Keema külas asub 100 kW päikest jälgiv elektrijaam, mis hakkas tööle eelmise aasta mais. Looritsa päikesepargi uuendus seisneb mastaapsuses ja tehnoloogias. Laastu talu Päikese park võtab enda alla ligi hektari suuruse maa, millest paneelidega kaetud pind on ligi 1000 ruutmeetrit. Päikeseparki on paigaldatud 668 ränitehnoloogial põhinevat paneeli (Kurenurmes 42), mis teeb paneelide koguvõimsuseks 177 kW ja elektrijaama maksimaalseks väljundvõimsuseks 160 kW. Paneelid asetsevad 40-kraadise nurga all ja püüavad päikesekiiri. 160 kW-ga on võimalik elektriga ära toita 30–35 keskmise suurusega majapidamist. Laastu talu ise vajaks ainult 5 kW tootmisvõimsust, otseühendus elektrijaama ja majapidamisega praegu puudub.
Ideest pargi avamiseni on kulunud kaks aastat ja üle 200 000 euro, millest 40% toetas PRIA Eesti maaelu arengukava 2014–2020 maapiirkonna majandustegevuse mitmekesistamise toetusmeetmest. Praegu park veel ei tööta, ehitaja annab sellele viimast lihvi. Korda on vaja ajada veel viimased paberid ja load. Loorits loodab pargi tööle saada juunikuu jooksul. Siis peaks see hakkama ise laenu tasuma ning ka rahalist kasumit tooma. “Tootmise majanduslikust efektiivsusest veel rääkida ei saa. Päikesepaneelide elueaks on arvestatud rohkem kui 30 aastat, aga arvutuslikult peaks asi ennast ära tasuma 10 aastaga, et siis 20 aastat panustada Laastu talu arengusse,” räägib Loorits.
Muutumatu päike
Päikesepargi tööpõhimõte on Looritsa sõnul lihtne. Päikesest tulevad valgusosakesed ehk footonid, mis neelduvad päikeseelementide neelduvas kihis. Mida rohkem neid neeldub, seda suurem on materjali efektiivsus toota elektrone, mille suunatud liikumine ongi elektrivool. Footonid ergastavad laengukandjaid ja need liiguvad edasi järgmistele materjalitasanditele, kust neid metallist kollektorvõrkudesse püütakse. Võrkudest liiguvad suunatud elektronid juba elektrikaablisse ja sealt edasi läbi inverteri, mis muundab voolu elektrivõrgule sobivaks.
Kui ei taheta olla riskiinvestor, siis päikesepaneelide rajamine on üks kindlamaid ärimudeleid. Selle poolt räägib päike ja tehnoloogia, viimane on pidevalt odavamaks muutumas. “Päikeseenergia aastase toodangu stabiilsus on praktiliselt 100% ligidal. Kui ühel aastal toodad 100 MW, siis järgmisel aastal on võimalik arvestada samaväärse toodanguga. Päikese hulk Eestis sõltub meie asukohast planeedil Maa. Väike langus küll on, paneelid vananevad, päikesepaisteliste päevade arv aastas mõneti kõigub ja arvestada tuleb ka temperatuuriga. Mingil määral häirivad ka pilved, aga aasta kogu päikese hulk on siiski konstantne,” selgitab Loorits.
Kui park tööle hakkab, on järgmiseks sammuks leida pargi lähedusse tootja, kellele saaks elektrit otse pakkuda. Majanduslikult oleks see kasulik nii elektritootjale kui ka selle tarbijale. “Peale rohelise maailmavaate säästaks ettevõtja võrgutasudelt ja elektriaktsiisilt ning elektrihind oleks ligi kolmandiku võrra soodsam kui elektrivõrgust tarbides,” sõnab Loorits.
Parim võimsus talvel
Huvitav on märkida, et pargi parim aeg maksimumvõimsuse saavutamiseks on veebruar–märts, kui temperatuur on madal ja valgust küllaldaselt. “Pargis on minimaalseks kasutustemperatuuriks võetud -30 kraadi ja päikesepaiste korral on võimalik saavutada 160 kW maksimaalne väljundvõimsus,” tõdeb Loorits. Lumi paneelidele ohtu ei kujuta. Isegi kui paneelid on lumega kaetud, suudavad paneelid nii palju soojust toota, et lumi nende pealt sulab.
Laastu talu päikesepaneelid on toodetud Slovakkias. “Paneelid, mis on praegu tööstustes kasutuses, baseeruvad polü- ja monokristallilisel ränil ning selle materjali neelduva kihi paksus on – millest sõltub suuresti paneelide efektiivsus – kuskil 250 mikromeetrit paks. Meie uurime TTÜs uudseid materjale, kus on võimalik 500 nanomeetriga ehk 0,5 mikromeetrilise paksusega püüda kinni sama hulk valguseosakesi. See tähendab, et juba tootmiskuludelt hoitakse palju kokku. Mida õhem on neelduva materjali kiht, seda väiksem on energia ressursikulu päikesepaneelide tootmisel,” räägib Loorits. Praeguse ränipaneelide materjalist ei saa aga õhemaks minna, sest siis ei suuda valgust materjali piisaval hulgal neelduda. “Teatud hulk materjali on selleks ikkagi vaja, igal materjalil on teatud neeldumiskoefitsient, mis näitab kui palju sul seda materjali vaja on, et sa suudaksid teatud hulga valgusosakesi neelduda,” ütleb Loorits.
Eesti mentaliteet
Miks on Laastu Talu OÜ üks esimestest, kes on üles ehitanud oma elektrijaama majandusmudeli päikeseenergiamüügile? Mihkel Looritsa sõnul on selleks kaks põhjust. “Eestis on mentaliteet, et päikeseenergia tootmine peab olema kasumlik ja lühikese tasuvusajaga. Müües elektrit, pikeneb tasuvusaeg, aga kui toodetud energiat ise ära kasutada, siis on kokkuhoid elektrihinnas ligi 30% – kõik sõltub investeeringu ajalisest pikkusest,” räägib Loorits, kelle sõnul peaks energiakasutamine olema võimalikult efektiivne ja just taastuvenergiast tulema, et vähendada mõju keskkonnale.
Taastuvenergia süsteemidest on Eestis laialdasemalt levinud tuule-, biomassi- ja päikeseenergia. Mis neist on kõige optimaalsem roheline energia, sõltub asukohast. Eesti rannikualadel on omajagu häid tuuleolusid. Tuulikute tehnoloogia on juba jõudnu 150 W–8 MW võimsuseni ühe tuuliku kohta. “Sisemaal, kus metsade tõttu ei ole häid tuuleolusid, saab ära kasutada põllumaad, mida on samuti palju. Põllule sobib panna päikesepaneele, mis on tänaseks saanud oleviku teemaks. Saksamaal on põllumeeste maad täis paneele ja tuulikuid ning nad saavad nende pealt rendiraha. Nii aitavad nad kaasa taastuvenergia arengule ja puhtamale keskkonnale, olles ise samuti projektides osalised,” ütleb Loorits.
Päikeseenergia müüdid
Kõige levinum müüt päikeseenergia puhul on inimeste arvamus, et tehnoloogia on veel kallis ega ole tasuv. Kuid Looritsa sõnul pole see sugugi nii. “Tuleb teadvustada, kui suur on sinu tarbimine, kui palju sa suudad sellest katta ära enda toodetud elektriga. Kui liiga palju päikesepaneele panna ja elektrit ei suudeta ära kasutada 100% lähedaselt, siis tasuvusaeg pikeneb. Ülejäänud elekter läheb võrku, kust hiljem seda ostes lisanduvad kulud, mis enamasti moodustavad isegi suurema osa kui elektrihind,” räägib Loorits. Päikesepaneeli müüjatega läbirääkimisel tuleb olla ise piisavalt pädev, et paneelide lahendus oleks tarbijale kõige parem.
Teine ringlev müüt, mis ei pea paika, on, et paneelid ei pea 30 aastat vastu. Kuid on näiteid paneelidest, mis on olnud töökorras rohkem kui 30 aastat. Siiski tuleb paneelide juures arvestada, et need vajavad hooldamist. Eelkõige puudutab see tolmu ja mustust, mis paneelile koguneb. Ringi sõites ja silmitsedes erinevaid päikesepaneelide lahendusi on Looritsale silma jäänud ka valesti paigaldatud paneelid, mis jäävad hoone katusel ühe või teise asja varju või on sootuks ilmakaarte suhtes ebasoosivas suunas paigaldatud. Paneelide efektiivsus kannatab seeläbi kohe.
DIETER MEISSNER
TTÜ materjaliteaduse instituudi professor
On levinud arvamus, et Põhja-Euroopas ei ole piisavalt päikest, aga see pole tõsi. Tegelikult on päikese hulk Eestis sama mis Saksamaal. Võrreldes Saudia Araabiaga on päikese hulga vahe umbes 20%.
Päikesepaneelid ei ole enam tuleviku,vaid oleviku teema. Seni aga ei ole need mõeldud tootma paigaldajale kasumit. Tegu on olnud entusiastidega, kes on tahtnud näidata, et asi toimib. Mihkel tahab näidata jällegi, et päikesepaneelidega saab raha teenida. Selles mõttes on park Eestis esimene omalaadne.
Kui vähegi võimalik, peaksime ise oma elektrit tootma. Kui meil on maja, tuleks sellele panna päikesepaneelid. See on esmane tegevus. Raha tegemine oleks sellest järgmine samm.
SILVER SEPP
Elektrilevi liitumiste juhtivspetsialist
Elektrilevi ja Mihkel Looritsa koostöö sai alguse viimase soovist alustada päikeseelektrijaamas elektri tootmisega. Elektri müümise alustamiseks tuli esmalt liituda Elektrilevi hallatava elektrivõrguga. Elektritootja liitumise käigus rajati päikeseelektrijaama ja elektrivõrgu vaheline liitumispunkt, mille ehitustööd võtsid aega viis kuud. Looritsale kuuluv päikeseelektrijaam on Eesti mõistes üks võimsaimaid.
2015. aastal liitus Elektrilevi jaotusvõrgus elektritootjana 31 ja mikrotootjana 202 päikeseelektrijaama. Elektrijaama keskmine liitumisvõimsus oli 77 kW ja mikrotootjal oli 8 kW. Lähiaastatel näeme selle trendi jätkumist ning nii mikrotootja-, kui ka tootjaliitumiste mahu olulist kasvu, eelkõige seoses kehtestatud liginullenergia hoonete rajamise nõuetega.
