Läänemere seisund on aastakümneid olnud keskkonna-teadlaste mure-kohana fookuses. Ehkki mitmed meetmed on viimase kümnendi jooksul ellu viidud, püsivad peamised probleemid endiselt.
Lääne-mere olukorra kohta küsisime kliimaministeeriumi merendusosakonna nõunikult Eda Andresmaalt (pildil) ja bioloogilt ning Eestimaa Looduse Fondi mere-programmi juhilt Aleksei Lotmanilt (pildil).
Millised on Läänemere tõsiseimad keskkonnaprobleemid täna – kuidas on need 10 aasta jooksul muutunud?
EA: Läänemere keskkonnaprobleemid on jäänud üldiselt samaks, mis 10 aastat tagasi –peamisteks probleemideks on eutrofeerumine, mõningate ohtlike ainete liiga kõrge sisaldus ning kalavarude halb seisund, mis tuleneb nii liigsest püügikoormusest, aga ka kliimamuutuste mõjust, nt merevee soojenemisest. Probleemid on samad, kuna meres võtavad protsessid kaua aega, st praegu tehtavate meetmete mõju avaldubki alles mitme aastakümne pärast. Nii on näiteks vähenenud küll toitainete koormused maismaalt merre, kuid meres endas pole muutused (toitainete sisalduse vähenemine vees) veel märkimisväärselt jõudnud toimuda.
Eelkõige saab tavainimene olla aktiivne kodanik, kes valimistel valib mere suhtes vastutustundlikult käituda lubavaid jõude ning valimiste vahel nõuab riigivõimult mere kaitsmist ja hoidmist.
AL: Meie eutrofeerunud merdvõib võrrelda tugevalt ületoidetud inimesega, kes pärast pikaajalist tervislikku taset neli korda ületava toidukogusega sundtoitmist pandi dieedile, vähendades söödava kogust 25%. Tulemus: ta saab jätkuvalt kolm korda enam toidu kui vaja. Sestap pole ime, kui patsient lõpuks rasvumise kätte sureb. Meie meri vajab märksa tõsisemat dieeti ja selleks tuleb paratamatult vähendada väetise kasutust maismaal.
Kui palju mõjutab Eesti Läänemere seisundit võrreldes teiste riikidega?
AL: Eesti on väike riik nii pindalalt kui rahvaarvult. Ka meie põllumaa suhteline pindala pole väga suur ja põllumajandusloomade keskmine asustustihedus üsna väike. Kui aga vaadata meie suhtelist koormust näiteks inimese kohta, siis pole hõisata väga midagi.
Ka on meie põllumajandus, sh. loomapidamine, järjest kontsentreerumas, st. väiksemaid majapidamisi jääb aina vähemaks ja suured kasvavad suuremaks ning mineraalväetiste kasutus on kasvutrendis. Selleks, et Läänemeri oleks järgmistele põlvedele heas korras kodumeri, peavad kõik riigid pingutama kõigis sektorites. Eesti pole erand.
Milliseid samme peaks Eesti astuma lähiaastatel, et oma mõju Läänemerele vähendada ja milliseid samme juba astutakse?
EA: Tegevused käivad erinevate Eesti strateegiliste dokumentide raames, mis on koostatud eelkõige EL direktiivide nõuetest lähtuvalt ja on suunatud veekogude hea seisundi saavutamiseks: maismaal täidetakse veemajanduskavade meetmeid, merelisi tegevusi ohjatakse läbi merestrateegia meetmete. „Reostaja maksab“ printsiibi tõhusam rakendamine, kavandatud meetmete tõhusam täitmine ning tugevam järelevalve selle üle aitavad olukorda parandada.
Oluline on vähendada hajukoormust, eriti põllumajandusest tulenevat koormust – selleks on veemajanduskavades ja nitraaditundliku ala tegevuskavas ette nähtud mitmed erinevad meetmed (sh säästvate põllumajanduspraktikate edendamine, sõnniku ladustamise ja kasutamise tehnikate parandamine, vee viibeaja pikendamine valglas e looduslike toitainete isepuhastumisvõime taastamine maastikes (nt märgalad, puhveralad) jm). Uuendatakse ka kalapüügikvoote ja püügipiiranguid, arvestades kalavarude tegelikku olukorda.
Lisaks on plaanis laiendada merekaitsealade võrgustikku, mis aitab kaasa mereelustiku olukorra paranemisele.
Kuidas mõjutavad kliimamuutused Läänemere soolsust, temperatuuri ja elurikkust?
EA: Kliimamuutuste tagajärjel tõuseb Läänemeres veetemperatuur ja väheneb jääkatte kestus ja ulatus. Veetemperatuuri tõustes väheneb hapniku lahustuvus vees, st vee hapnikutingimused halvenevad ja see omakorda mõjutab mereelustikku. Viimastel aastatel ongi täheldatud hapnikuvaeguses oleva ala laienemist Läänemeres. Samuti satuvad veetemperatuuri tõustes füsioloogilisse stressi külmalembesemad liigid. Soojeneva mereveega võivad ellu jääda ka siia sattunud võõrliigid, kes varem meie külmi talvesid üle ei elanud. Lisanduvad võõrliigid on aga toidukonkurendiks kohalikele liikidele ning mõned võõrliigid on osutunud väga invasiivseteks (nt ümarmudil), mõjutades oluliselt kohalikke kooslusi ja liike.
Jääkatte puudumine võimaldab kliimamuutustega kaasneva tormisuse kasvu tõttu mõjutada nii kaldaalasid (suureneb erosioon tormide tõttu, kuna jääkate enam ei kaitse ega takista tormilainete kaldalejõudmist), madalamas vees suureneb vee hägusus, kuna tugevad tuuled mõjutavad lainetust ja ajavad põhjasetted liikuma. Vee hägususe suurenemisel ei suuda valgus enam põhjani tungida, mis mõjutab omakorda negatiivselt põhjakooslusi.
Kuidas saab tavainimene oma igapäevaelus panustada Läänemere puhtamaks muutmisele?
EA: Tarbi säästlikult, osta keskkonnasõbralikke tooteid ja nii palju, kui tegelikult ka ära jõuad tarbida. Ära viska prügi maha ega vii metsa alla, liitu korraldatud jäätmeveoga. Mingil juhul ei tohiks vanu ravimeid WC-st alla lasta või olmeprügisse visata, pigem viia need tagasi apteeki või ohtlike jäätmete kogumispunkti. Mõtle, kas kõiki neid õhupalle on ikka vaja taevasse lendu lasta – need muutuvad elustikku ohustavaks plastiprügiks. Üldiselt on Eesti inimesed üsna keskkonnateadlikud – oma tarbimise mõistlikkesse piiridesse seadmine peaks tagama ka merekeskkonna säilimise. Põllumajandustootjad võiks lähtuda muldade tegelikust toitainevajadusest – liigne väetamine on praegu veekogude eutrofeerumise põhjustaja. Ka pestitsiidide kasutamine peab toimuma juhendeid järgides.
AL: Eelkõige saab tavainimene olla aktiivne kodanik, kes valimistel valib mere suhtes vastutustundlikult käituda lubavaid jõude ning valimiste vahel nõuab riigivõimult mere kaitsmist ja hoidmist. Samuti saab aidata osaledes keskkonnaühenduste töös. Aga loomulikult saab igaüks panustada ka igapäevase käitumisega. Huvilistele võib soovitada rannakoristustalgutest osalemist. Samuti võiks ostes mõelda ostetava kauba keskkonnajäljele, sealhulgas ka meremõjule. Siinkohal soovitan vaadata näiteks ELFi toidufoori https://toidufoor.ee/. →