Laagri keskusala ootab ees suur muutus. Aastakümneid siin asunud tomatite ja kurkide kasvuhooned kaovad. Nende asemele rajatakse umbes kümne aastaga ligi 700 uut korterit ja mitmed kaasaegsed ärihooned. Arendatav ala hõlmab 22 hektarit.

Eelmise aasta suvel omandas 26 aastat kasvuhoonetes köögivilja kasvatanud Sagro aktsiad valdusfirma nimega Tamatie Invest OÜ, mille suuromanik on Peeter Mänd, üks metsanduskontserni Sylvester alusepanijaid. Pool aastat hiljem oli selge, et kasvuhoonete alad kaovad, avamaapõllundus praegu jääb.

Arendaja on koostöös vallavalitsusega valmis saanud esialgse eskiisprojekti. Visiooni järgi arendatakse maa-ala korterelamute alaks koos ärikvartaliga planeeringuala kirdeosas, millest kujuneb loodetavasti Laagri aleviku uus keskus.

Hoiu tänava äärsed kasvuhooned, mis jäävad arenduse keskele. Näha on ka Laagri aleviku vana keskkatlamaja. 

Kuna tegemist on Laagri kontekstis väga domineeriva alaga, siis on vallavalitsus üsna jõuliselt ka arendusplaane suunanud, kuni selleni välja, et tellis ärihuvidest vaba spetsialisti joonistama konkureerivat nägemust arendaja eskiisi kõrvale. Maakomisjonis heaks kiidetud eskiis on sümbioos mõlemast.

Uus keskusala – Väike Rotermanni kvartal

Eskiisprojekt pole muidugi veel arhitektuurne – veel pole teada, millise kujuga ja mis värvi hoonestus saab olema, küll aga on suures plaanis paika pandud tsoneerimine.

“Oleme kokku leppinud, kuhu tulevad ärihooned, kuhu luuakse elukeskkond kortermajade ja haljastustsoonidega. Ja ma kinnitan, et vald ei lase sinna rajada mingil juhul eeslinnalist magalat, vaid otsime terviklikku lahendust kaasaegsele elukeskkonnale, mis soosiks ala ööpäevaringset kasutust ja vähendaks pendelrännet,” kinnitab vallavanem Andres Laisk.

Nii näiteks on esialgselt planeeritud korterite maht langenud tuhandelt seitsmesajale, hooned saavad olema maksimaalselt viiekorruselised. Majadevahelises haljastuses ei räägita mitte kitsast kõnniteejupist ja neljast tammest, vaid korralikest haljastuskoridoridest.

Urda raudteepeatuse lähedus soosib kesklinna suunal kiire rongiühenduse kasutamist

Visiooni järgi saab praegusest Sagro automajandi alast, mis täna on betoonaia taha peituv suletud territoorium, uus aleviku süda ambitsioonika tööpealkirjaga “Väike Rotermanni kvartal”.

“Seda mitte ilmtingimata visuaalses mõttes, vaid funktsionaalses. Autoparkla viiakse maa alla või parkimismajja, maapealne osa jääb kaubanduse, meelelahutuse ja ärifunktsiooniga, olles mõeldud jalakäijatele-ratturitele. Hoonete ülemistele korrustele võiks tulla kaasaegsed büroopinnad. Sinna võiks perspektiivis tekkida ka keskne Laagri plats turgudele, väliüritustele, kontsertidele,” avab vallavanem kaarte.

Lõplik lahendus luuakse vallavanema sõnul keskuse täpsema kavandamise käigus erinevate valdkondade tippspetsialiste kaasates ja kohaliku kogukonnaga dialoogis.

Vanad laudad ja lagunenud hooned tänase automajandi ja uue Vahtramäe elukvartali vahel kuuluvad küll teisele omanikule ja sellel visioonijoonistusel veel kindlat kohta ei oma, aga seegi omanik on käinud juba vallavalitsusega läbi rääkimas võimaliku (ekstreem)spordikeskuse rajamise plaanidega.

Ligi 2000 uut elanikku

Teisele poole Vae tänavat on planeeritud ligi 700 uut korterit, mis tähendab arvutuslikult vähemalt 2000 uut elanikku. Seda on rohkem kui Veskimöldre 2-s ja enam kui Kaselaane elukvartalis teisel pool Pärnu maanteed. Seega on Laagri kontekstis tegemist arendusega, mis võib kasvatada elanikkonda ligi 30 protsenti.

Eesmärk on rajada aedlinliku meeleoluga keskkond. Märksõnad on kõrghaljastus majade vahel, jõeäärne promenaad, kindlasti ka jalakäijate sillad üle jõe, elumajade ja büroomajade vahel haljastusribad, mis tekitavad nii füüsilise kui tunnetusliku eraldatuse.

Elukvartalist väljuv liiklusvoog suundub peamiselt Hoiu tänava otsas paiknevale ringristmikule. “Oleme arvestanud liikluskoormuse kasvu ka Veskitammi tänaval ja ringristmikul, arvestatud on Hoiu ja Vae ristmiku ümberehituse vajadusega. Eesmärk on ka täiendava ligipääsu loomine, avades Keldri tänava parempööretega, kuid see vajab koostööd maaomanikega ning maanteeameti kooskõlastust,” selgitab vallavanem.

Urda raudteepeatuse lähedus soosib kesklinna suunal kiire rongiühenduse kasutamist. Mugavaks rongile pääsemiseks on visioonis kavandatud korralik jalg- ja jalgrattateede võrgustik, kus keskne kergliikluskoridor asub autotänavast hoopis eemal rohelises haljasvööndis. Ristumised tänavatega on kavandatud tõstetud ristmikena või vajadusel kergteetunneliga Hoiu tänava alt. Sinna on kavandatud ka täiendav bussipeatus.

Ka on visioonis juba ettevaatavalt koht haridushoonele, olenevalt vajadusest tuleb sinna kas siis lasteaed või kool. Maa eraldab arendaja, rahastus tuleks nii arendaja kui valla eelarvest.

Vae tänava poolne ärifassaad

Äripinnad on koondunud peamiselt Vae tänava äärde, kus täna on ühe kaasaegse ehitisena juba olemas Hammerjacki ärimaja. Visioonis on tegemist tänapäevase äritänavaga.

Planeeringualasse on sisse arvestatud ka vana vallamaja, mis on valla omandis. Laisa sõnul ei rutata seda lähiajal lammutama. Isegi kui Saue linnas uus vallamaja suvel valmib ja osa töötajatest sinna suundub, on plaan vabaksjäävad pinnad esialgu rendile anda. Samas – kui kohe kõrvalasuv planeering hakkab realiseeruma, tekib kindlasti ka moraalne surve vallamaja hoone uuendamiseks.

Arendatav ala piirneb Vääna jõega (ülal) ning Keldri, Hoiu ja Vae tänavatega. Urda raudteepeatus on allpool. Fotod Allar Viivik 

“See kehtib ka Laagri kultuurikeskuse kohta. Kui kõrvalasuvasse kvartalisse tekivad meelelahutuskohad ja saalid, on tulevikus võibolla mõistlikum ka kultuuriteenuse pakkumisel erasektoriga koostööd teha. Kapitaalset remonti kultuurimajale tegema ei hakka,” arvab vallavanem.

Kohe ei juhtu midagi

Kokku hõlmab planeeritav ala ligi 22 hektarit. Seega on tegemist fundamentaalselt olulise maatükiga Laagri arengus. “Pikka aega on olnud Laagri arengut mõjutavaks teguriks see, et areneva elukeskkonna tsentris on tootmismaad ja et tegemist on raudteepeatuse lähedal oleva piirkonnaga. Kui nüüd on laual küsimus, kas tootmine või elukeskkond, siis valla eelistus on kindlasti viimane,” nendib Laisk.

Kuna valla üldplaneering määratleb Laagri aleviku lääneosa äri- ja tootmismaa juhtotstarbega, kuhu võib 35 protsendi ulatuses ka elupindu rajada, siis on võimalik kas detailplaneeringu terviklik või vajadusel osade kaupa menetlemine. “Planeerimisseadus annab volikogule üldplaneeringu tõlgendamisel ka teatava paindlikkuse, aga avalikes huvides on kindlasti mõistlik kaaluda pigem terviklahenduse koostamist ja elluviimist,” leiab Laisk.