Aastatel 2001-2016 Raudojal askeldanud Ave Nahkur ja Imre Toltsberg pühkisid mullu septembris Eestimaa tolmu jalgadelt. Kõrtsi ostis mootorsaanimatkadega tuntust kogunud Ain Kooskora, kes peab seda koos äripartner Kaija-Ly Nuudiga.
Ain Kooskora (45) on üles kasvanud Tallinnas. 2001. aastal hakkas ta mootorsaanimatku korraldama Kõrvemaa matka- ja suusakeskuses, mis toona kuulus Kaija-Ly Nuudi (46) isale. Ain alustas Kõrvemaal ühe saaniga, praeguseks on tal saane kokku 15.
Pruuna külast pärit Kaija-Ly on varasemalt töötanud Kõrvemaa matka- ja suusakeskuses, Nõvas eravillas ning Läänemerel seilavatel laevadel. Naine mäletab Raudoja kõrtsi juba seitsmekümnendatest. “Mingil ajal see oli täiesti varemetes, siis Aegviidu metsamajand hakkas seda uuesti üles ehitama,” räägib ta.
Pool miljonit kõrtsi eest
2014. aastal alustas Ain Raudojal, kus tal on oma matkapunkt. See asub kõrtsist vaid kolmesaja meetri kaugusel Soodla veehoidla kaldal Tallinna Vee hüdrosõlme ruumides. Seal hoiab mees saane ja muud varustust.
Raudojale tulek pani aluse koostööle kunstnik Ave Nahkuriga, kes korraldas üritusi, majutas ja toitlustas inimesi. Koostöö kunstnikuga klappis. Mullu suvel tuli jutuks kõrtsi ostmine.
Sügisel jõutigi ostu-müügi tehinguni, milleks Ainil tuli välja käia pool miljonit eurot. “Pangalaenude tagasimaksmine kestab 40 aastat,” tunnistab mees, kuid usub samas, et investeering tasub ennast ära.
Lepingus on siiski punktid, mis võimaldavad Ainil tehingust loobuda kuni 2018. aasta suveni. Loobumise korral läheks kõrts tagasi Imre Toltsbergile, sest Ave Nahkuri majapidamisena tuntud koht kuulus tegelikult tema elukaaslasele.
Praegu elavad Ave ja Imre Kanaari saarte hulka kuuluval La Gomeral, kuhu nad sõitsid eelmise aasta septembris.
Kaija-Lyle tegi Ain ettepaneku Raudoja kõrtsi tööle tulla oktoobris. “Ain andis mulle kaks nädalat mõtlemisaega,” meenutab naine.
Tuul, sõdurid ja lageraie
Aini ja Kaija-Ly esimeseks ülesandeks kujunesid koristustööd, mis kestsid novembri lõpuni. Kahekorruselisel kõrtsihoonel on netopinda 691,6 ruutmeetrit, lisaks veel nelja hektari suurune krunt.
Ehitustehniliselt hoone eriti heas korras ei ole. “Soojapidavust ei ole üldse,” kurdab Ain. Puidu peal töötav keskküttekatel hoiab soojana vaid neli keskmist tuba.
“Küttesüsteem tuleb ümber ehitada, see on fakt,” arvab Ain. “Teine asi – ehituslikult tuleb seinad lahti võtta ja vaadata üle, miks nad tuult läbi lasevad.” Juba on võetud ühest ehitusfirmast kalkulatsioonid. Selle järgi maksaks ümberehitus 500 000 eurot ehk teist sama palju kui ostuhind.
Aini ja Kaija-Lyga rääkides hakkavad silma mundris mehed. Nimelt asutati juulis 2015 vabariigi valitsuse määrusega kaitseväe tarbeks Soodla harjutusala, mis hakkab pihta üsna Raudoja kõrtsi krundi tagant.
Aini leivanumber on endiselt mootorsaanimatkade korraldamine. Mis eelmise nädala laupäeval Raudojal toimus? “Tol päeval oli 1. jalaväebrigaadi õppus Talvelaager, kus osalesid nii kaitseväelased Eestist ja Ameerika Ühendriikidest kui Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna kaitseliitlased,” kommenteerib leitnant Simmo Saar kaitseväe pressiosakonnast.
Lisaks paugutamisele kurdab Ain aktiivse lageraie üle Raudoja metsades. “Raudoja külas asuva riigimetsa pindala on 748 hektarit,” selgitab Riigimetsa Majandamise Keskuse Ida-Harju metsaülem Andrus Kevvai.
“Raudoja külas teostas RMK 2016. aastal 14 hektarit lageraiet ja 9 hektarit harvendusraiet. 2017. aastaks ei ole Raudoja külas paiknevasse riigimetsa raieid planeeritud,” teatab Kevvai.
Tuleb olla paindlik
Raudoja kõrtsi mahuks korraga pidutsema kuni 140 inimest. Seniseks suurimaks ürituseks on jäänud 60 osavõtjaga sünnipäev.
“Me jäime hiljaks selle ülevõtmisega. Ma küll lootsin, et jõulupeod tulevad, aga meil ei toimunud ühtegi jõulupidu sellel aastal. Jõululaada tegime, aga see kukkus täielikult läbi,” tunnistab Ain.
Argipäeviti ei astu Raudoja kõrtsi pea kedagi, nädalavahetustel käib paarkümmend inimest. “Info on ikka selline, et see koht on kinni ja omanikud on läinud,” kurdab Ain.
Jaanuaris ja veebruaris on kõrtsis siiski korraldatud firmaüritusi. “Seminare korraldavad siin või koolitusi,” ütleb Ain.
Nädalavahetustel abistab Kaija-Ly tütar Anett (15). Kas kõrtsitööst võiks tulla kutsumus? “Seda ma ei usu, olen seda piisavalt teinud,” arvab Anett.
“Eesti rahvas on harjunud kindlate asjadega. Uuendused võetakse väga pika hambaga omaks. Kõige rohkem läheb meil heeringat praekartuliga,” ütleb Kaija-Ly.
Milliseks kujuneb Raudoja kõrtsi tulevik? Ain korraldab endiselt saanimatku – korraga kuni kaheteistkümnele huvilisele. Tänavuse riukaliku talvega oli viimane hea saanipäev vastlapäev ehk 28. veebruar.
Kas tulevik võiks peituda näiteks pulmade korraldamises? “Miks mitte. Suur saal on väga hea. Kui see logistiliselt läbi mõelda, pruutpaari ja cateringiga ei ole probleemi,” ütleb Kaija-Ly.
“Idee võib olla üks – ilus ja suur –, aga see tegelikkus, kuhu suunda see läheb, seda näitab aeg. See tuleb lihtsalt järgi katsetada,” arvab Kaija-Ly.
“Tuleb olla paindlik vastavalt turu nõudele,” lisab Ain.
