Küttepuud, nagu inimesedki, on kõik erinevate iseloomudega ja omamoodi. Küttepuudena armastatakse kasutada lehtpuid, kuid sama edukalt sobivad selleks okaspuud – männid ja kuused.

Erinevad puud käituvad põledes isemoodi

Põlevate küttepuude soojus ja lendlevad sädemed ahjus või kaminas ei soojenda ainult kodu, aga ka inimeste südameid, täites tuba meeldiva lõhnaga. Kuuse- ja männipuud tekitavad sädemeid, seepärast peate veenduma, et kamin on varustatud kaitseklaasi või sädemepüüduriga.

Küttepuude soojusandvus sõltub puiduliigist, niiskusest ja puu kasvukohast. Kõige tihedama struktuuriga küttepuid saadakse tammest ja saarest, kuid hästi annavad sooja ka kask, toomingas ja vaher. Parimad küttepuud tulevad tammest, saarest, kasest, haavast ja männist.

Haavapuidust küttepuude põlema panemine on keeruline — haavahalud asetatakse tavaliselt alles siis, kui teised küttepuud on tulehakatuseks ära kasutatud ja tuli juba praksumas.

Kuusepuidu hubased sädemed

Kui armastate vaadata lõket, aga ka kuulata küttepuude mahedat praksumist, sobib teile kütmiseks vaigutaskutega kuusepuit. Kuusepuidust saadud küttepuud annavad kiiresti sooja, nende põlemisel võib kuulda iseloomulikku praksumist ja näha lendlevaid sädemeid. Kamina kütmiseks kuusepuidust küttepuudega soovitame neid segada lehtpuudega vahekorras 3:4.

Kõige tugevama aroomiga on männist ja pärnast küttepuud

Värskelt lõhutud männi- ja pärnapuud on juba iseenesest tugeva aroomiga, kuid veelgi intensiivsema lõhnaga küttepuid saab tüve ülemisest või peenemaist otsast, kus on enim noori oksi ja rohkelt vaiku. Meeldiva aroomi saamiseks ei pea männipuitu ilmtingimata põletama. Küttepuude ümber moodustub püsiv lõhnapilv, kui hoiustate neid niisama kamina kõrval.

Oluline on meeles pidada, et männist küttepuud on väga vaigused ja kodus peaks neid hoiustama küttepuude korvis või sahtlis, et vältida seinte ja põrandate määrdumist vaiguga. Männist küttepuud annavad põlemisel rohkem sooja kui kuusepuit.

Põlev puit soojendab nii tuba kui ka hinge (autor: Josh Withers, Unsplash) 

Puude erinevad põlemisomadused

Pärnapuitu on keeruline põlema panna ja see põleb aeglaselt, kuid annab hästi sooja, mis püsib pikemat aega. Pärnast küttepuid ei soovitata hoiustada üle 2 aasta.

Okaspuudest küttepuud praksuvad ja pilduvad sädemeid, mistõttu ei sobi lahtisesse kaminasse.

Vaher, tamm, saar, õun, kirss, ploom ja pirn põlevad aga pika ja aeglase leegiga.

Vahtrast, tammest, saarest, õunast, kirsist, ploomist ja pirnist saadud küttepuud põlevad tänu oma suurele tihedusele kuuma ja ühtlase leegiga, ja nendest jäävad järele kuumad söed, mis jäävad pikemalt hõõguma ja soojust eraldama. Sellistel küttepuudel pole tugevat väljendusrikast aroomi, nende põletamisega ei kaasne suitsemist ega praksumist. Need küttepuud sobivad kasutamiseks kaminas, kuid suure kuumuse tõttu ei ole nad head metall-, tellis- ja kahhelahjude kütmiseks, kuna nende põlemistemperatuur on nii kõrge, et kuumus võib ahju deformeerida. Sellistele ahjudele sobivad kõige paremini kergemad küttepuud, millesse on segatud vähesel määral lehtpuitu.

Kadakas – pühadelõhna tekitaja

Hõõguv kadakaoks mitte ainult ei vabasta kodu halvast energiast ja viirustest, vaid annab ka meeldiva aroomi. Aasta lõpp on parim aeg, mil täita oma kodu põleva kadaka lõhnaga. Lisades kadakat küttepuudele saate paitada oma kõrvu selle mõnusa praksumisega.

Kui teie kodu lähedal on kasvamas mõni kadakas, siis kuivatage selle oksakesi aastaringselt, et talvel oleks hea põletada neid meeldiva kodulõhna saamiseks.

Kasest küttepuud on ilusad ja meeldiva lõhnaga

Kasepuidust küttepuud on enim levinud, kuna ei tekita sädemeid ja põlevad ühtlase leegiga pikemat aega. Nende kütteväärtus (eraldatav soojusenergia) on kõrgem kui okaspuidul. Võrreldes teiste küttepuude liikidega tekitavad kasepuidust küttepuud rohkem tahma ja tuhka. Suurem osa tahmast tekib kasetohu põlemisel, mistõttu võib isegi kaminaukse klaas muutuda mustaks. Selle lahenduseks eemaldage kasetoht või põletage kasepuitu koos haava-, saare- või tammepuiduga vahekorras 4:1. Põlev haab aitab suitsulõõre tahmast puhastada. Kamina või ahju kõrvale asetatud kasepuit on visuaalselt ilus ja selle lõhn püsib kuni kaks aastat.

Lepapuit eraldab põlemisel palju soojust ja peaaegu ei suitse

Kuivamisel muutuvad lepapuidu otsad ilusaks punakaspruunikaks. Põlemisel eraldavad palju soojust ja peaaegu ei suitse. Lepapuidu aroomi võib tunda isegi kolme aasta pärast. Lepapuit sobib kõikidele tahkekütusel töötavatele kütteseadmetele.

Küttepuude realiseerimisaeg

Soovitame kasutada eelmisel talvel varutud küttepuid, mis on jõudnud suvega hästi ära kuivada. Küttepuid on hea kasutada 2-3 aasta jooksul, kuna just selle aja sees eraldavad need kõige enam soojust.

Rohkem infot küttepuude kohta leiad Averto kodulehelt.