Psühholoog Kadri Treial, kes veab teadust populariseerivat ettevõtet nimega Psühhobuss, ütleb intervjuus, et mõte loeb rohkem kui kingi rahaline väärtus.
Kui palju loeb kingi rahaline väärtus?
Ühes eksperimendis osalejad kas kinkisid või said kingiks kallima või odavama kingituse. Seejärel vastasid kingisaajad, kuivõrd neile kingitus meeldis. Kingituse tegijad pidid aga arvama, kuivõrd kingitus saajale meeldida võiks. Leiti, et kinkijad kipuvad eeldama, et kingisaaja väärtustab rohkem neid kingitusi, mis maksavad rohkem. Tegelikkuses ei mõjutanud kingi saaja silmis hind kingituse väärtust.
Kingi muudab väärtuslikuks eelkõige see, kuivõrd palju hoolt ja läbimõtlemist kingi tegemisse on pandud. Seetõttu võivad isetehtud asjad olla palju väärtuslikumad kui kallid firmatooted. Samuti hindavad kingi saajad kõrgelt seda, kui märgatakse ja mäletatakse nende soove: võib-olla on parim sõber rääkinud hiljuti ilmunud raamatust, mida ta lugeda tahaks?
Kas on viisakas uurida, mida inimene kingiks saada soovib?
Me kipume ülehindama enda teadmisi sellest, mida kingisaaja võiks kingiks tahta. Seda tekitab egotsentriline mõtlemisviga, mille tõttu oleme teiste soovide ennustamisel alati mõjutatud iseenda soovidest.
Mõttevea tagajärjel kingime rohkem seda, mis meile endale meeldib, mitte seda, mida kingisaaja tegelikult vajada võiks. Seetõttu on hea kingi tegemise kõige parem viis lihtsalt küsida kingisaajalt, mida ta kingiks soovib. Ka mitmed uuringud on näidanud, et me hindame kõrgemalt neid kinke, mida oleme soovinud. Üllatusmoment küll väheneb, kuid tõenäoliselt teeme kingi, mis päriselt meeldib ja mida ka reaalselt vaja võiks minna.
Kas parem on praktiline või peen kingitus?
Ühes uuringus vaadati seda, kuidas mõjutab kingituse praktilisus kingisaaja tundeid kinkija suhtes. Kingitustena kasutati muuhulgas näiteks restoranide kinkekaarte, kus ühes katsetingimuses kingiti uhke ja trendika, kuid ebamugava asukohaga restorani kinkekaart ning teises katsetingimuses heas asukohas, aga lihtsa restorani kinkekaart. Leiti, et erinevad praktilised, aga lihtsamad kingitused suurendasid rohkem lähedustunnet, mida kingisaaja kinkija osas tundis.
Kellele peaks üldse kingitusi tegema?
Jõulud on aeg, mil turunduskampaaniad hakkavad eriliselt rõhuma vastastikkuse printsiibile, mille tõttu tunneme survet meile kingi või teene teinud inimesele samaga vastata. Näiteks, kui eeldame, et vanaonu naise õetütar teeb meile jõulukingi, teeme tõenäoliselt talle ka kingi, et mitte võlglaseks jääda.
Kui peame kõigile sugulastele-sõpradele kinke tegema, muutub see rahakotile kulukaks. Samuti pole aega igat kinki läbi mõelda, mistõttu teeme kokkuvõttes halvemaid kinke, mis ei rõõmusta ei kinkijat ega saajat.
Kinkidest olulisem ja väärtuslikum on aga koosveedetud aeg enda lähedastega, kellest mõnd pole võib-olla päris ammu näinud.
Üks hea viis probleemi lahendamiseks on loosipakkide tegemine, kus tõmmatakse loosiga seltskonnast üks nimi, kellele kinki teha. Nii on kinkijal aega kingitus läbi mõelda ning saaja on ühe hea paki üle rõõmsam, kui mitme viimasel hetkel ostetud kingi üle.
Kinkide tegemine jõuludel on saanud meie kultuuriruumis peaaegu et kohustuslikuks. Kinkidest olulisem ja väärtuslikum on aga koosveedetud aeg enda lähedastega, kellest mõnd pole võib-olla päris ammu näinud. Liigse kinkide pärast stressamise asemel keskendu hoopis sellele, et ühiselt veedetud aeg oleks võimalikult kvaliteetne.
Kas kinkida võiks ka elamusi? Mida siinjuures silmas pidada?
Elamused on tõesti hea kingiidee. Neid kinkides tasuks siiski silmas pidada seda, kas kingitud elamus on see, mida soovib kingisaaja või soovid sina ise seda rohkemgi. Elamust võib osta teenusena (näiteks meie teadusetendused või töötoad sünnipäevadele), kuid silmas peab pidama, et mõte loeb rohkem kui kingi rahaline väärtus. Seetõttu peamegi enda teenuste puhul oluliseks ka personaliseerimist vastavalt üritusele – et ahhaa-momendid vahelduksid äratundmisrõõmuga ning oma kamba nö sisenaljadega.
Mitmete eksperimentide tulemusena on leitud, et elamuskingitused tugevdavad inimestevahelisi suhteid rohkem kui materiaalsed kingid ning seda isegi siis, kui kingitud elamust ei kogeta koos.
Kui materiaalsed kingid pakuvad rõõmu kinkimise hetkel, siis elamuskingitus pakub kingi saajale positiivseid emotsioone nii kinkimise hetkel, kingi „tarbimise“ ajal, kui ka hiljem, kui inimene meenutab põnevat või meeldivat elamust. Eriti kui tegu on lähedase inimesega, on elamuskingid tõenäoliselt tähendusrikkamad.
Kas kingitusi peaks tegema ainult jõuludel/sünnipäevadel?
Kingitusi võib teha igal ajal. Kingitusi võib ka üldse mitte teha või neid teistelt mitte soovida. Paljud on kingituse asemel palunud hoopis annetusi teha või minnaksegi kambaga ühiselt mõnd seiklust kogema, näiteks Psühhobussi psühhoorienteerumise käigus ka mõnusat talveilma nautima.
