Statistikat ja kõikvõimalikke numbreid on pea alati võimalik endale soodsalt näidata, mistõttu selleks, et neist sotti saada, peab need konteksti panema.
Tuleb meelde üks kauaaegne koolidirektor, kellel oli paber palgaastmetega, mida vastavalt vajadusele demonstreeris. Uutele töötajatele seletas, et kirjas on miinimumpalgad, kust hakkame palka kergitama ja vanadele, et näete ju, paberil on selgelt kirjas maksimumpalgad, pole mõtet juurde küsida.
Hinnangud on subjektiivsed
Tulistel debattidel televiisoris vehivad poliitikud mitmesuguste paberitega, mis viitavad statistikale. Üks hüüab, et elame hästi, kuna SKP kasv on 2021. aasta viimases kvartalis 8,6%; teine vastu, et hoopis halvasti, kuna SKP (kvartaalne reaalkasv, sesoonselt korrigeeritud) on vaid 1,8%. Saa siis aru, kummal õigus.
Numbrid võivad olla ka subjektiivse hinnangu aluseks. Kes on kõige õigem ütlema, kas praegune meeste oodatav eluiga 74,4 ja naiste 82,8 aastat on hea või halb? Alati saab paremini. Või siis mida arvata 9,1% langustrendis olevast abielude arvust? 2020. aastal oli Eestis 6093 paariminekut, kusjuures korduvalt abiellunud meeste arv on 1554. Kas ilm läheb hukka või peaks rõõmustama?
Statistikat teevad pea kõik asutused. Keskmiste jms statistika leidmisel kasutatakse eri metoodikaid. Mõni võtab keskmist, mõni mediaani, osad normeerivad, teised lasevad andmed isetehtud valemist läbi. Kuidas siis statistikamaailmas orienteeruda?
Statistikaamet päris kõike ei tea
Siin tuleb mängu statistikaamet, keda soovingi siinkohal tutvustada, kasutada ja kelle veebilehelt on kõik artiklis kasutatud numbrid võetud. Amet on erapooletu asutus. Hallates suurusjärgus kolme poolt tuhandet andmetabelit, koguvad nad Eesti andmeid ja edastavad neid Eurostatile, kes omakorda kogub andmeid Euroopa Liidu maade kohta. Andmed, mida kogutakse, on paika pandud Euroopa statistikasüsteemi metaandmetega ehk peale andmete on paigas statistika tegemise viis, kvaliteet ja esitus. Seega manipulatsiooniks palju ruumi ei ole jäetud.
Enim tuntud statistikaameti ettevõtmine on rahvaloendus. Kuid peale selle kogutakse andmeid keskkonna, majanduse, ehituse, energeetika, ettevõtete, hindade, kalanduse, kinnisvara, metsa, palkade, põllumajanduse, rahanduse, kaubanduse, transpordi, turismi, tööstuse, rahvastiku, heaolu, hariduse, kultuuri, tervise, tööturu jms kohta. Justkui teaksid kõike. Igaks juhuks saatsin neile kodulehe roboti kaudu päringu – mitu kassi on Eestis? Vastati, et seda infot neil pole. Seega päris kõike nad ei tea.
Andmeid ja statistikat võib igaüks nende kodulehe andmebaasist leida. Info on kasutajatele tasuta. Enim levinud küsimuste vastused on eos eraldi välja toodud. Vaatame näitena mõningaid.
Mis läks kallimaks?
Statistikaameti kodulehelt leiame, et 2020. aasta seisuga on suhtelise vaesuse määr 20,6% ja absoluutse vaesuse määr 2,2%. Millest järeldub, et sajast Eestimaa inimesest on kaks väga vaesed.
Alati kõditab närve keskmine brutokuupalk, mis oli 2021. aastal 1548 eurot, olles aastaga tõusnud 6,9%. Meeste- ja naistevaheline palgalõhe oli möödunud aastal 14,9% endiselt naiste kahjuks.
Viimases kvartalis oli tööhõive määr, mis näitab mitu protsenti Eesti elanikest tööl käib, 67,6%. Töötuid oli aastalõpu seisuga registreeritud 5,2%.
Igaks juhuks saatsin statistikaametile kodulehe roboti kaudu päringu – mitu kassi on Eestis? Vastati, et seda infot neil pole. Seega päris kõike nad ei tea.
Kuuleme pidevalt, et kõik on läinud kallimaks. Vaatame, mis täpselt kallines ja kui palju. Eelmisel aastal tarbijahinnaindeks tõusis ehk elu läks kallimaks 4,6%. Ärge siis unustage aasta lõpus sama palju palgakasvu küsida. Ehitamine läks kallimaks, sest ehitushinnaindeks kerkis 8,3%. Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis 12,4% mis iseloomustab nii koduturule kui ka ekspordiks Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutust.
Valmis väljavõtete juurest edasi liikudes teeme mõne otsingu, et saada veel parem ettekujutus, mida statistikaameti andmebaasid endas hõlmavad. Jutt „euro lükkas hinnad lakke“ on ju kõigile tuttav. Kontrollime tarbijahinnaindeksi (THI) kalkulaatoriga, kas see vastab tõele. THI muutus vahemikus 2001–2021 on 91,5%. THI on stabiilselt kahekümne aasta jooksul igal aastal umbes 5% tõusnud. 2009. aastal euro turule tulekuga ega järgnevatel hüpet ei toimunud. Millest selgub, et euro pole hindu tõstnud. Tõsi, hinnad on tõusnud, kuid sama oleks juhtunud krooni korral.
Veel näiteid numbrite mõtestamisest
Kui soovime Harjumaa palku võrrelda ülejäänud Eestiga, siis leiame tabelist PA004 Eesti elanike aasta keskmise brutosissetuleku 18 576 eurot, mille vastu paneb Harjumaa 20 328 eurot, mida on ligi 9% rohkem. Ei pidanud vastu ja tegin uudishimust kiire päringu Eurostati. Võtsin välja Soome ja Eesti ehitajate brutokuupalga võrdluse: meie 1424 eurot nende 3497 euro vastu – seega raha saab seal lausa 145% rohkem (2018. aasta seisuga, uuemaid andmeid ei leidnud).
Kui Egiptuse vaaraod ehitasid enda määratlemiseks ja teistele asjade selgeks tegemiseks püramiide, siis ehitame meie lõpetuseks Eestimaa ja eraldi Harjumaa kohta rahvastikupüramiidi. Sealt näeme vanuserühmade järgi, palju elab meil mehi ja naisi. Selle alusel saame planeerida, kas ehitada pigem lasteaedu või vanadekodusid, kas koolide arvu on tarvis suurendada või vähendada, kas elanikkond vananeb ning millises demograafilise siirde neljast etapis me oleme. Harjumaa püramiidikujuline joonis viitab teisele etapile ja rahvastiku laienemisele, aga ülejäänud Eestis munakujuline joonis viitab viimasele, neljandale etapile ja rahvaarvu kokkutõmbumisele.
Kord kui küsisin David Vseviovilt, kuidas saab usaldada ajalooliste isikute autobiograafiaid ja uskuda, et nad seal ennast ilusamaks ei valeta, vastas ta, et asi tuleb panna suurde konteksti, siis saab hinnata, kas see on õige või vale. Sama on statistikaga.
Eraldiseisvalt ei saa tihti numbritest sotti, kui need meile paberil nina alla pistetakse või netiavarustes piltidena välja jagatakse. Aga kui oskad neid võrrelda, ise üle kontrollida ja infot juurde otsida, saad lõpuks statistika, millega on tõepoolest võimalik midagi pihta hakata ja maailma lahti mõtestada.
