24. jaanuaril algas suur üleeestiline teadusuuring, mille heaks saab igaüks anda panuse patsiendiportaali vahendusel.
Eestis saab igaüks vaadata oma terviseandmeid ja -dokumente patsiendiportaalist digilugu.ee, mis juba tosin aastat on teinud meie elu mugavamaks. Siiski kerkib küsimus – kuidas neid andmeid kasutatakse ning mis vajaks muutmist?
Inimene saab oma tervise hoidmiseks ning haiguste ennetamiseks ise väga palju ära teha. Ka elektroonilisi terviseandmeid on võimalik toetavate tervishoiuteenuste ja infosüsteemi täiendavate funktsionaalsuste abil inimese kasuks tööle panna.
Mis need täpsemalt on? Tegemist on andmetega, mis sisaldavad inimese terviseajalugu ja koosnevad seni tema kohta kogutud elektroonilistest meditsiinilistest andmetest, mida hoitakse tsentraalses süsteemis (TIS – tervise infosüsteem). Eestis saab kõige mugavamalt oma terviseandmetega tutvuda patsiendiportaalis www.digilugu.ee.
Alates 24. jaanuarist kuni 20. veebruarini saab iga Eesti inimene jagada kogemust oma terviseandmete kättesaadavuse ja kasutamise kohta – anda tagasisidet, milliseid võimalusi ta juba täna patsiendiportaalis kasutab ja missuguseid lahendusi ta ootab. Just sel ajal ilmub portaalist väljalogimisel ekraanile vastav küsimustik. Eesmärk on uurida inimeste kogemust patsiendiportaali (digilugu.ee) vahendusel terviseandmete kasutamise kohta laiemalt.
Elektrooniliste terviseandmete kasutamise võimalusi on uurinud ülikoolid üle maailma. Hetkel ongi käimas sarnane uuring Eestis projekti NORDeHEALTH raames. See on Eesti ja Põhjamaade ühisprojekt, mille eesmärk on selgitada võimalusi tervishoiuteenuste digitaliseerimiseks.
Suurem fookus on riiklikel portaalidel, mille kaudu on patsientidel juba täna võimalik tutvuda oma terviseandmetega – ja selle hulka kuulub ka patsiendiportaal digilugu.ee. Projekti käigus on kavas ka üle-eestiline uuring.
Patsiendiportaal pakub ka täna palju häid võimalusi
Alates selle loomisest on nimetatud keskkonda, selle sisu ja võimekust tänaseni vähesel määral uuendatud ning see ei vasta enam kasutajate ootustele. Liidetud on küll mõningad uued funktsioonid (nt COVID-19 testimisele registreerimine), kuid suuremaid sisulisi muutusi pole veel tehtud. Seda kinnitab ka sotsiaalministeeriumi ning riigikantselei innovatsioonitiimi ühisprojektina valminud eelanalüüs.
Eelnimetatud analüüsist on selgunud, et mõningatele asjadele vaatame täna teisiti. Seega on tehniliselt loodud keskkond, mis peaks aitama kaasata inimest oma tervise hoidmisse ja juhtimisse, kuid inimeste ootused on muutunud.
Milliseks võiks patsiendiportaal tulevikus muutuda?
Inimesele on oluline, et portaal annaks tulevikus personaalse ja tervikliku ülevaate tema füüsilisest ja vaimsest tervisest ning sotsiaalsest olukorrast, lähtudes sealjuures tema enda sõnastatud tervise-eesmärkidest. Lisaks võimaldaks portaal ravisoostumust parandada, kuvades nt arsti kinnitatud viimase raviskeemi, mis on nähtav kõikidele teenuseosutajatele nii tervishoiu- kui ka sotsiaalsüsteemis.
Tulevikus koondaks portaal tõenduspõhised patsiendiõpetuse materjalid, võimaldaks teabevahetust ja vajadusel võrgustikukohtumisi tervishoiuspetsialisti ning patsiendi ja tema perekonna vahel, kus lähtutakse patsiendikesksetest raviteekonna kokkulepetest. Oluline on seegi, et portaal muutuks kasutajasõbralikumaks ja personaalsemaks, et meeldetuletussüsteemid toimiksid tõrgeteta jms.
Unistame suurelt!
Ja kui unistada suurelt, siis miks ei võiks patsiendiportaal tulevikus olla süstematiseeritult riskipatsiente leidev, tuvastades kõrge haiguskoormusega ja sotsiaalvajadustega patsiendid, et võimaldada tegeleda kõrge riskiga patsientidega süsteemsemalt ja vähendada nende haiglasse sattumise riski.
Esimesed sammud olukorra muutmiseks on tegelikult juba tehtud. 2019. aastal valmis sotsiaalministeeriumi ning riigikantselei innovatsioonitiimi ühisprojektina eelanalüüs, kus toodi esile patsiendiportaali praegused kitsaskohad ning need parandamist vajavad funktsionaalsused, mida portaali edasisel arendamisel arvesse võtta.
NB! Soovitame kõigil kasutada võimalust ning jagada oma kogemusi, sest just need on oluliseks sisendiks edasiste arendustööde planeerimisel eesmärgiga toetada Eesti inimesi oma tervise hoidmisel!
