Üha rohkem rõhutatakse toiduainete ja muude kaupade puhul keskkonnasõbralikkust, kuid kas ja kuidas saab kindel olla, et üks või teine toode on ka tegelikult ökoloogiline?
Tihtipeale pole inimestel aega osteldes pikalt otsida ega süveneda, kuigi soov keskkonnasõbralikumalt, targalt ja teadlikult tarbida on olemas. Mahe- ja ökotooteid eelistades saab seda teha, sest need on toodetud loodust säästvamalt, näiteks pole kasvatamisel kasutatud kunstväetisi, putuka- ega taimetõrjemürke, töötlemisel sünteetilisi lisaaineid.
Toidu puhul ei sisalda ökomärgisega tooted geenmuundatud organisme, need on puhtamad ja tervisele kasulikumad. Ökomärgisega pabertooteid ei ole klooriga valgendatud, tootmisel kasutatakse vanapaberit. Puhastusained on ilma lõhna- ja värviaineteta ning hiljem bioloogiliselt lagunevad. Puidust ökomärgisega toodete puhul on metsa vastutustundlikult majandatud.
Pooltuhat eri märgist
Loodussõbralike toodete tähistamiseks on kasutusel ligi pooltuhat erinevat sertifitseeritud ökomärgist. Toodetel on erinevad kirjad: „naturaalne“ või „looduslik“, kuid ilma tunnustatud märgiseta võivad need olla tühjad lubadused. Üks tuntuimaid märgiseid on Euroopa Liidu ökomärgis ehk lilleke, mis antakse oma tootegrupis kõige keskkonnasõbralikumatele toodetele nende kogu eluringi vältel. Lillekese ökomärgise võib leida peamiselt tööstuskaupadelt.
Eestis väljastab lillekese märgist Keskkonnaagentuur ja on seda teinud rohkem kui tuhandele tootele. Nende seas on näiteks värvid, trükipaber, puhastustooted, kosmeetika jms. Taotluste arv ökomärgise saamiseks on iga aastaga suurenenud.
Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala on kinnitanud, et keskkonnasõbralike toodete eelistamine on Eestis selgelt tõusev trend, aga ka välisturud on juba muutunud väga nõudlikeks ning eeldavad, et neile müüakse loodussõbralikke tooteid. „Ökomärgis garanteerib, et toode mitte üksnes ei näi loodussõbralik, vaid on seda ka päriselt,“ ütleb Ala.
Ökomärgiste erinevad tüübid
Samas on ökomärgiseid erinevaid tüüpe. Mahemärgised näitavad reeglina toidu koostisainete mahepõllumajanduslikku päritolu. On regionaalseid, näiteks põhjamaade märgiseid. Ja on ka isedeklareeritud märgiseid, kuigi ka siis peab tootja olema võimeline tõestama, et toode on ökoloogiline.
Klassikaline ökomärgis võtab aluseks terve toote elutsükli, tootmisest tarbimiseni, ka selle, mis pakendist saab. Ühele aspektile keskenduvad märgised ei pruugi arvestada toote kogu eluringi, keskendudes vaid peamisele aspektile. Näiteks rohelise võtme ja FSC märgised tähistavad keskkonnasõbralikku juhtimist ja säästlikku majandamist, Energy Star näitab toote energiatõhusust.
Klassikaline ökomärgis võtab aluseks terve toote elutsükli, tootmisest tarbimiseni, ka selle, mis pakendist saab.
Rohkem infot ökomärgiste kohta võib saada ERR-i Jupiteri portaalis saatest „Mõistlik või mõttetu“ (2. hooaeg, 44. osa), mis on osalt ka artikli allikas. Seal ütleb Marek Strandberg, et tegelikult peaks mõtlema, kas on õige tarbida palju keskkonnasõbralikke kaupu või peaks hoopis vähem tarbima.
Lisaks võib mahetoidu jalajälg olla hoopis suurem, kui seejuures kasutatakse rohkem maad või seda eksporditakse kaugele. Igal juhul vajavad tarbijad suuremat läbipaistvust ökologode ja -märgiste virrvarris, et mitte langeda rohepesu lõksu.
Tuntumad ökomärgised
• Saksamaa rahvuslik ökomärgis ehk Sinine Ingel on vanim keskkonnaga seotud märgis, mis loodi juba 1977. aastal. Märki annab välja Föderaalne Keskkonnaagentuur.
• Euroopa Liidu 1. tüüpi ökomärgis ehk Lilleke on EL-i ülene rangete kriteeriumitega kogu toote elutsüklit arvestav märgis.
• Energy Stari logo tähistab arvuteid, printereid jms, mis on energiatõhusad.
• Põhjamaade Luigemärk on üks edukamaid 1. tüüpi keskkonnamärgisüsteeme, mis ehivad Soomes, Rootsis, Norras ja Islandil umbes 20 000 toodet, mis vastavad karmidele keskkonna- ja kvaliteedinõuetele.
• Oeko-Texi logo tähistab ohtlikke kemikaale mittesisaldavaid tekstiilitooteid.
• Rootsi looduskaitseühingu ökomärgis Bra Miljöval („Hea keskkonnavalik“) on asutatud 1987. aastal.
• EL-i mahetoote märgis tähendab, et toode sisaldab vähemalt 95% ulatuses mahepõllumajanduslikke koostisosi ja ka ülejäänud osa vastab rangetele tingimustele.
• Roheline Võti (Green Key) on rahvusvaheline keskkonnamärgis turismiettevõtetele, kes hoolivad ümbritsevast keskkonnast ja soovivad vähendada enda tegevusega seotud keskkonnamõjusid
Kuidas erinevate ökomärgiste sasipuntras orienteeruda?
Harju Elu küsimustele vastas Kliimaministeeriumi rohereformi osakonna nõunik Kristi Loit.
Kuidas mitte uppuda suure hulga erinevate ökomärkide rappa?
Täna on maailmas kasutusel pea 500 erinevat sertifitseeritud ökomärgist. Kui teadlik tarbija Euroopas tunneb ära Euroopa Liidu lillekese, põhjamaise luige ning ka sinise ingli ökomärgise, siis lisaks neile on veel sadu keskkonnaga seotud märgiseid ja roheväiteid, mida toodetel terves maailmas kasutatakse.
Alati ei väljastata erinevaid ökomärgiseid toodetele samadel alustel ja kolmanda sõltumatu osapoole poolt, vaid igal ökomärgisel on omad kriteeriumid, mis lisab segadust veelgi juurde. Ainuüksi Euroopa Liidu ökomärgisega tooteid Euroopas on üle 80 000.
Uppumist aitab kindlasti vältida teadlik tarbimine. Kui tarbija leiab tootelt mõne märgise, mis tema jaoks on võõras, siis saab iseseisvalt uurida, mida täpselt see märgis endast kujutab. Tulevikus aitab navigeerida erinevate keskkonnaväidete maailmas roheväidete direktiiv, mis on hetkel läbirääkimisel.
Millised on enamlevinumad, tähtsamad märgised?
Euroopa Liidu ökomärgis, sinine ingel, põhjamaine luik – need kolm võiks välja tuua Euroopa Liidus enamlevinutest. Igal riigil võib ka olla oma riikliku tähtsusega ökomärgiseid.
Kas on ka nö isetegevuslikke märgiseid, mis tegelikult ei anna kindlust, et tegu on keskkonnasõbraliku tootega? Kuidas neid ära tunda?
Keskkonnaväide või -märgis võib olla mitmesugune sõnum või kujutis, tekst, pilt, graafiline või sümboolne kujutis mis tahes kujul, sh ka etiketid, kaubamärgid, ärinimed või tootenimed ärilise teadaande kontekstis, mis väidab või jätab mulje, et toote või kaupleja mõju keskkonnale on soodne või puudub, või et see on keskkonnale vähem kahjulik.
Ökomärgistes orienteerumine on tarbijale omajagu keeruline. Iga ökomärgis täna annab tootele kas garantii keskkonnasõbralikkuse, tootmisprotsessi, tooraine ja/või hoopis koostise osas. Lisaks võib märgistel või toodetel kasutatavatel väidetel olla ka palju muid tähendusi.
Tulevikus aitab navigeerida erinevate keskkonnaväidete maailmas roheväidete direktiiv, mis on hetkel läbirääkimisel.
Täna tegeleb erinevate väidete kontrollimisega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Kui inimene märkab, et mõni märgis või keskkonnaväide tundub kahtlane, siis sellest tuleb teada anda TTJA-le.
Miks on oluline jälgida tooteid ostes märgiseid?
Tooteid ostes erinevaid märgiseid jälgides on võimalik veenduda toote keskkonnahoidlikkuses ja selleks, et tarbija saaks olla teadlik ning kindel, et läbi tema valikute ei toimuks rohepesu.
Mida soovitate inimestele, kes soovivad keskkonnasõbralikumalt tarbida?
Kindlasti tasub teha kodutöö ja leida endale sobivad usaldusväärsed keskkonnamärgised, mis vastavad tarbija väärtustele ja vajadustele. See maailm on väga kirju, kuid kõigil on võimalik leida endale sobiv märgis, mida toodetel jälgida.
