Hiljaaegu tekkis avalik vastasseis maavanemate ja majandus- ning kommunikatsiooniminister Kadri Simsoni vahel. Harju Elu uuris Harju maavanem Ülle Rajasalult vastasseisu põhjust.
Millest tekkis maavanemate vastasseis majandusminister Kadri Simsoniga?
Vastasseisust saab rääkida vaid kontekstis, et majandus- ja kommunikatsiooniministri Kadri Simson väitel on ühistranspordi tasuta käivitamise peamiseks takistusteks maavalitsuste soovimatus teemaga tegelda. Samas aga on vastu võetud otsus kaotada maavalitsused 2018. aasta algusest. Nii võib jäädagi avalikkusele mulje, et maavalitsused on mõttetud institutsioonid ega tegele millegi olulisega. Meie vastulause aga oli selgeks märgiks ministrile, et maavalitsused on valmis käivitama tasuta ühistransporditeenuse vajaliku raha olemasolul. Samas olen juba ammu teinud ettepaneku koondada kogu ühistransport maanteeameti haldusalasse, sest inimeste liikumist ühest regioonist teise ei piira erinevad tsoonid ega piirid. Kui ühistranspordi korraldamine oleks ühe ameti käes ning toimiks üle riigi ühtmoodi, ei omaks mingit tähendust enam see, kust jooksvad erinevate maakondade piirid. Tooksin siia juurde veel rongiliikluse, mida tuleks samuti vaadata tasuta ühistranspordi osana.
Kas on üldse välja arvutatud, kui palju tasuta ühistransport Harjumaal maksma läheb?
Avalikke liine saab avada täpselt nii palju, kui riik dotatsioonideks raha eraldab, seepärast on Harjumaal osa liine kommertsettevõtete päralt. Harjumaa ühistranspordi keskuse juhatuses on 80% tänase ministri erakonnakaaslasi, kes peaksid täpselt teadma bussiliikluse dotatsioonide vajadust Harjumaal.
Täna võin öelda, et Harjumaa ühistranspordi keskuse andmetel toetab riik Harjumaa avalikke bussiliine ca kahe miljoni euroga. Piletitulu elanikkonnalt on ca 3,5 miljonit eurot, kommertsliinide arvatav tulu on ca 6 miljonit eurot, rongidele kulutatavaid summasid pole siiani Elron olnud nõus avaldama.
Seega ainuüksi tasuta bussiliikluse käivitamiseks on lihtne need summad kokku liita: 3,5+2+6 = 11,5 miljonit eurot.
Mida ütlevad nende paikkondade inimesed, kus toimivad ainult kommertsliinid või rong, näiteks Saue?
Ühistransporti tulebki vaadata tervikuna. Võtta kokku kulud rongiliiklusele, kommertsliinidele kompenseerida nende kulutused. Kui on raha, siis võiks minister kehtestada tasuta kogu ühistranspordi sektori. Kui aga selleks raha napib, tuleb ka see selgelt välja öelda. Arvan, et kedagi süüdlasteks tehes tasuta ühistransporti ei loo!
Juuli alguses, peale haldusreformi seaduse jõustumist kõnelesime pikalt käivitatavast reformist (vt 8. juuli Harju Elu). Haldusreform on käivitunud. Kas riigireformi osas on midagi täpsustunud peale selle, et maavalitsused kaovad?
Ei! Ootan põnevusega, millise tegevuskavaga minister välja tuleb. Nagu me kõik nii ka maavanemad said meedia vahendusel lugeda, et valitsus otsustas lõpetada maavalitsuste tegevuse 2018. aasta 1. jaanuarist. Maavalitsuste tegevuste lõpetamist hakkab ette valmistama rahandusministeerium, kes peaks esitama valitsusele likvideerimis-ja teenuste üleandmise kava selle aasta märtsiks. Kellele, veel täpselt ei tea.
Suvel rääkisime neljast kuni kuuest regioonist, kuidas nüüd?
Jah, maavanemate ettepanek oli luua üle Eesti regionaalpoliitika elluviimiseks kuni 6 regiooni. Tänane valitsus otsustas teisiti ehk regionaalarengut Eestis tagavad ministeeriumid ise koos oma allasutustega.
Kas on just Eesti Vabariigi 100. aastapäeval mõttekas kaotada ära maakonnad ja maavalitsused, mis on seni meie regionaalpoliitikas olnud kesksel kohal?
See küsimus on vabariigi valitsusele. Kuid maavalitsus tegeleb intensiivselt oma programmidega EV 100 jaoks ning käima on tõmmatud ka loomingukonkurss “Minu Eesti 100 aasta pärast”. Maavalitsused on seni olnud maakonna identiteedi kandjad.
Kas olete hakanud pidama läbirääkimisi Harjumaa Omavalitsuste Liiduga osa funktsioonide ülevõtmise kohta?
Minu ettepanekul saigi juba eelmisel aastal üle antud Harjumaa omavalitsusliidule õpilaste olümpiaadide läbiviimine, mis algselt oligi nende ülesanne, kuid kompetentsete ametnike puudusel omavalitsusliidus korraldasid selle töö ära meie tublid spetsialistid. Rohkem läbirääkimisi funktsioonide üleandmiseks pole peetud puhtalt pragmaatilistel põhjustel: ootame riigipoolset kava, mida kellelegi üle anda.
Millised funktsiooni võtab riik, millised lähevad omavalitsusliidule?
Funktsioonide jaotuse osas ootamegi valitsuse poolt kinnitatud kava, mis annab aluse läbirääkimiste ja kokkulepete tegemiste algatamiseks.
Harju maavalitsus on vanem kui Eesti Vabariik. Kas ajalooline juubel jääbkli pidamata?
Ajaloost rääkides peabtõesti nentima, et Harju maavalitsus tähistab oma 100. sünnipäeva juba käesoleva aasta suvel.