Nelja aasta eest alguse saanud traditsioon Rae valla elanikele Peipsiääre sibulat tuua laienes tänavu ka Viimsi ja Kiilini. Tõsi, sibulat oli vähem, kui soovijad seda oodata oskasid.

14. septembri hommikul startis Viimsi valla meeskond vallamaja eest abivallavanemate Jan Trei ja Oliver Liidemanni juhtimisel. Algatuseks toksiti GPSi Peipsiääre koordinaadid, et 670 elanikuga kohakene üles leida.

Samal ajal sõitsid Jürist välja Rae esindajad vallavanem Mart Võrklaeva eestvedamisel. Nii Viimsist kui Raest põrutas sibulate järgi kokku üle tosina inimese kahe suurema veoauto ning rea väiksemate masinatega.

Kuhu kadus sibul?

Juba enne teeleasumist oli teada, et esialgu soovitud 20 tonnist saadakse vaid pool. Peipsiääre vallavanem Aleksandr Širokoviga kohtudes tõdeti, et sibulat on veelgi vähem. “Ööga on tonn justkui vähemaks jäänud,” ütles Võrklaev.

Kuna olemasolevast omakorda tonn oli lubatud Kiili vallale, jäi Rae ja Viimsi jagada kaheksa tonni, mistõttu otsustati, et sibulat saavad vaid need, kes on ettemaksu teinud.

Kuhu Peipsiääre sibulad ikkagi haihtusid? “Sibulaid oli palju sellel aastal, 40-50 tonni vähemalt. Augusti alguses saadi juba esimesed sibulad,” rääkis Širokov. Vallas kasvatab sibulaid poolsada inimest, kellest osa piirdub paarisaja kiloga, osad aga toodavad lausa 5-10 tonni.

Miks siis ei suudetud Rae ja Viimsi valdadele soovitud kogust anda? “Laatadel müüvad kahe euroga,” rääkis Širokov Peipsiääre asukate äritavade kohta. Rae ja Viimsi maksid sibulakilo eest euro.
Peipsiääre sibulasaagist suure osa ostsid ka valda külastanud turistid. Nemadki maksid kaheeurost hinda, ehkki külas kaupa tehes sai kohalikelt vahel hinnaalandust.

Sõideti õuelt õuele

Et allesjäänud sibulad kätte saada, tuli läbi sõita kolm küla. Esimene proua –Jefronija Maksimovska – tõi välja 20 kilo, mille eest Jan Trei talle kahekümnese pihku surus.

Järgmine müüja rõõmustas ostjaid juba 200 kiloga. Siis läks aga süda tõeliselt soojaks, sest üksik vanatüdruk – Kirjakija Rotmanova – oli maja ette tõstnud 770 kilo ilusaid võrkudesse laotud sibulaid. “See kõik on minu töö. Need on toas ausalt kuivatatud sibulad,” ütles ta.

Viimases hädas pöördudi Mihhail Krasohhini poole, kellel oli küll sibulat, aga selle kaalumine ja pakendamine oli pooleli. Vallaametnike sõrmed said tunda sibulate sorteerimist. Tund aega palehigis rabelemist andis täiendavad kolmveerand tonni. “Tegite mul ära kahe päeva töö,” heldis Krasohhin.
Viimsi valla lõplikuks saagiks kujunes 4560 kilo, mis jagati 154 tellija vahel. Rae sai kätte 3440 kilo 133 tellija tarbeks, Kiili 1000 kilo 70 tellijale.

Sibulad jagati tellijatele Jüri Gümnaasiumi juures ja Viimsis staadioni parklas. “Kümme kilo tellisin. Meil on suur pere, kaheksa inimest. Ma arvan, et kümnest kilost äkki saab jõuluni välja,” ütles Viimsi elanik Helle Hallika.

Lisaks said näpu ukse vahele ka Saue ja Harku vald. Viimsist viidi kaubikuga 500 kilo sibulat Saue valda Ääsmäe külla, teised 500 kilo Harku valda Murastesse.

Rae vallavanem Mart Võrklaeva sõnul ei ole mõtet sibularetki Peipsiäärde jätkata, sest oma eesmärgi – sealse sibula populariseerimise – on nad täitnud. Viimsi abivallavanem Jan Trei seevastu arvas, et minema peaks ka järgmisel aastal, kuid pakkudes kõrgemat kokkuostuhinda, nimelt poolteist eurot kilo eest.