Kriketiväljak… otse tulevase elamurajooni südamesse! (0)
Article title
Eesti Kriketiliidu esindaja Mart Tammoja rajataval spordiväljakul. Foto Ülo Russak

Tallinna piiri taga Harkujärvel käib suure maa-ala mullaga tasandamine ja murukülv. Varem silutud aladel kasvab juba muru. Kuna ümberkaudsetel kruntidel toimub agar elamuehitus, sunnib see vägisi küsima: mis eesmärgil suur ala tasandatakse ja muru peale külvatakse? Vastab kruntide haldaja, Eesti Kriketi Liidu esindaja, Mart Tammoja.

Mis erilised plaanid keset tulevast tiheasustusala teil selle maaga on?

Hetkel käib tõepoolset veel mõnede kruntide tasandamine, veame juurde pinnast, rehitseme ja rullime, siis külvame muru; suuremal maa-alal, mis on juba silutud, haljendab eelmisel sügisel külvatud rohi. Rajame Harkujärvele, Apametsa uusarenduse piirkonda spordiväljakuid, täpsemalt kriketi, ragbi ja jalgpalliväljakuid.

Millest selline mõte – hakata keset uusarendust rajama kriketi ja ragbiplatsi?

Praegu asub meie kriketiplats Tallinnas, Paldiski maanteel, hipodroomil. Omanikul on aga plaanis hipodroomi ala elamuid täis ehitada. Hipodroom kolib Tuula külla Saue valda. Meie leidsime, et kriketi ja ragbiga on mõistlikum jätkata linnale lähemal. Nii me Harkujärve välja valisimegi. Lisaks tahame sinna rajada jalgpalli sisehalli.

Mujal maailmas on pargid ja spordiväljakud ikka keset elukeskkonda, mitte eraldi kuhugi tühermaale surutud. Meie soov on ka, et spordiväljakud oleks osa elukeskkonnast ning moodustaks Apametsa piirkonnas terviku koos sinna planeeritavate kergliiklusteede ja vabaaja veetmise võimalustega.

Kui palju kriketi liidul maad on?

Hetkel, peale viimaseid ostutehinguid, on meil siin maad üle100 000 ruutmeetri.

Maa linnaäärses, tihedasti asustatud kiiresti arenevas piirkonnas pole just odav. Kes seda projekti rahastab? Kas see on eestimaine kapital?

Kapitalil pole teatavasti kodumaad. Maaomanik on holding ehk haldusettevõte, kellel praegu majanduslik tegevus puudub. Haldusettevõtte ümber on koondunud aga investorid, kellele kriket ja ragbi on hingelähedased ja seetõttu on nad huvitatud nende mängude arendamisest Eestis. Valdavalt on nad Eestis resideeruvad inimesed, kelle arendustegevusest võidab Eesti sport tervikuna. Mõni võõrriigi taustaga investor võib tulevikus ju Eestist küll lahkuda, aga oma mõttelist osa spordiväljakutest ta ju kaasa ei saa viia, see jääb ikka meie spordimaastikule.

Kas teil on ka mujal Eestis kriketiväljakuid?

Ei ole. Otsime Tartus kriketiväljaku rajamiseks maad, aga seni pole sobivat veel leidnud. Väljaku me rajame kindlasti, seda enam, et Tartus on kaks kriketiklubi, kelle mängijad käivad praegu Tallinnas mängimas.

Kui palju on Eestis üldse kriketimängijaid, võrrelduna näiteks kasvõi meie lähiriikide Läti ja Soomega?

Lätis paar klubi vaikselt toimetab, Leedus oli see mäng vahepeal üsna aktiivne, aga nüüd on varjusurma vajunud. Soomes tegutseb aktiivselt mitmeid klubisid, Rootsis on neid veel rohkem. Reeglina võib öelda: mäng levib seal, kus britid ja austraallased alaliselt elavad, kohalikus elus kaasa löövad. Nemad on reeglina ka kriketiklubides eestvedajateks. Hetkel on Eestis kriketiklubisid kümmekond, mängijaid paarisaja ringis, kes osalevad ka Eesti meistrivõistlustel. Eesti koondis lööb aga kaasa Euroopa meistrivõistlustel.

Mainisite ka jalgpalliväljaku rajamist Harkujärvele. Sealt mitte kaugel, Tabasalus, tegutseb aktiivne jalgpalliklubi. Kas leidub mängijaid ja publikut nii lähestikku asuvatele treeningkohtadele, mõlemad veel ühe omavalitsuse territooriumil?

Meie plaanides on rajada nii jalgpalliväljak kui ka jalgpalli sisehall, mis vastaks rahvusvahelistele mõõtmetele.

Kuidas suhtuvad lähiümbruse elanikud teie plaanidesse?

Oleme Harku vallavalitsust kavandatavast informeerinud ning ka naaberkinnistu omanikele oma plaane tutvustanud. Detailplaneeringut pole veel kinnitatud. Kui see kinnitamisele läheb, tulevad ka avalikud arutelud. Reeglina kaasneb väljakutega ka kriketit noortele tutvustav programm, tahame tulevikus ka Harku valla koole külastada.

Kas keegi projekti rahaliselt ka toetab?

Riigilt, omavalitsuselt ega EL-ilt me mingeid toetusi ei saa. Peamine toetus tuleb meil sponsoritelt ja liikmetasudest. Lisaks toetab meid rahvusvaheline kriketiorganistatsioon, kes toetab kõiki Euroopa kriketiassotsiatsioone vastavalt sellele, kui palju neis on mängijaid.

Kuna saavad huvilised esimest kriketimatši näha?

Kriketiväljakud on juba põhimõtteliselt valmis. Oma olemuselt on kriketiväljak tegelikult sile muruplats… Nii et teie öelge, millal koroonaviiruse oht mööda saab ja mina ütlen, millal tuleb esimene matš.

Kommentaar

Harku vallavalitsuse seisukoht: Detailplaneeringu koostamist ei ole ametlikult veel algatatud. Hetkel ei ole esitatud ka detailplaneeringu algatamise taotlust. 2019. aasta suve lõpus esitati detailplaneeringu algatamise taotlus ainult huvitatud isikule kuuluvate maade osas, selle menetlemine siiski polnud võimalik, kuna käsitletavas piirkonnas peavad menetletavad detailplaneeringud hõlmama suuremaid alasid. Vald on edastanud huvitatud isikutele sisendi, et ümber mänguväljakute tuleb kavandada vähemalt 40-50 m laiune haljasala, mis oleks puhvriks kavandatavate elamute ja mänguväljakute vahel. Samas on selge, et ega selline kitsas haljasala väljakutelt tulenevaid mõjutusi ei pruugi täielikult leevendada. Valla hinnangul selliste suurte väljakute rajamine tiheasustusala keskele on siiski küsitav, kuid selle rajamise võimalikkuse saab välja selgitada detailplaneeringu menetluse käigus.
Vald on varasemalt arendajale selgitanud, et esmalt peab volikogu algatama alale detailplaneeringu ja siis selgub, mida ka kõrval olevad maaomanikud sellest arvavad, kes planeerivad alale elamuehitust ja tuleb väga tähelepanelikult jälgida, kuidas selline tegevus kokku sobib antud piirkonda.

Riho Saksus, jalgpallisõber, Harku vallavolikogu liige

Harku vallavolikogu liikmena olen antud projektile moraalselt igati kaasa aidanud ja toetan seda suure poolehoiuga. Leian, et selline kompleks kaunistab kindlasti meie valda ja avardab elanike, eriti meie noorte, aktiivse liikumise ja harrastuse võimalusi veelgi. Samuti on oluline, et see mõjub tulevases elurajoonis kindlasti väga eredalt rohelise oaasina.
Tegemist on unikaalse kompleksiga, kus hakkab toimuma palju üritusi ja võistlusi, ka rahvusvahelisi. Planeeritav sisehall sportimiseks on samuti väga teretulnud. See parendab paljude sportlaste talviseid treeningtingimusi. Kindlasti on märgiline ka see, et projekti viiakse ellu erakapitali toel ja et omanike soov ei ole otsene kasu saamine sellest.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.