Novembris Kose vallavanemaks valitud Demis Voss on veendunud, et avalikud teenused ei saa olla ühemõtteliselt tasuta, mistõttu ta peab oluliseks, et kõik reaalselt valla aladel elavad inimesed Kose valla ka enda elukohana registreeriksid.

Viimased kümmekond aastat Kose vallas elanud Demis Voss kandideeris kohaliku valimisliidu Kogukond Ühendab ridades, kusjuures nimetatud valimisliit sai volikogus ka kõige rohkem mandaate – seitse – ja moodustas 19-liikmelises Kose vallavolikogus koalitsiooni koos valimisliiduga Meie Vald Kose.

Kahe peale kokku saadi volikogus 11 kohta, mis tähendab, et võimulepe võiks kõigi eelduste kohaselt kujuneda püsivaks. Nagu see muide Kose vallas viimastel aastatel on ka olnud.

Rohkem inimesi, suurem maksutulu

Demis Voss soovib ajada Kosel tulevikku suunatud pilguga kohalikku poliitikat, seab esikohale valla investeeringute tähtsuse erinevates piirkondades ja lükkab kõrvale ühekordsed lühikese mõjuga toetused. Sama kehtib ka projektide kohta, mis võivad olla küll lennukad ja iseenesest ju ka toredad, aga mille elluviimine ja hilisem haldamine käiks vallale ilmselgelt üle jõu. Ühe sellise näitena mainib Demis Voss ära opositsiooni idee kergejõustiku ja jalgpalli sisehalli rajamisest Kosele.

Tänane koalitsioon ei toeta nii mastaapse kompleksi ehitamist, sest see on kogukonna väiksust arvestades üle jõu käiv projekt. Küll aga on võimulepingus sees kunstmurukattega jalgpalliväljaku rajamine. Investeeringu hinnavahe on julgelt kahekordne, ka hilisem hoolduskulu oleks sisehalli puhul märksa suurem.

„Võib tunduda, et asjad sünnivad üleöö ja lihtsalt, aga tegelikult see nii ei ole.“

„Et selliseid projekte ellu viia, peaks valla eelarvesse laekuv maksutulu vähemalt kahekordistuma, mis tähendaks meie maksumaksjate sissetulekute ja tegelikult ka maksumaksjate arvu märgatavat suurenemist,“ selgitab Voss oma põhimõtteid. „Kose ei ole maakonnakeskus, meil on vähem inimesi kui Tallinna lähiümbruse omavalitsustes. Ja kuigi ehitustegevus meil oluliselt suureneb, on Kose vallas valdavalt ikkagi hajaasustus ning plaane tehes peame lähtuma sellest, et investeeringud jõuaksid ka väiksematesse kohtadesse.“

Ta on seda meelt, et tasuta avalikke teenuseid ei ole olemas ning sellest tulenevalt peab vallavalitsus mõnede teenuste ja nende hinnakirja edaspidi üle vaatama.

„Kui meile tulevad elama uued inimesed, noored pered, siis kahtlemata tekib neil õigustatud ootus saada vallalt avalikke teenuseid,“ räägib Demis Voss. „Samas on ka vallal õigustatud ootus, et need uued inimesed oleksid ka ametlikult valla elanikud.“

Plaanid realiseeruvad pika vinnaga

Demis Voss kinnitab, et Kose vallas valimistejärgset vaikusehetke kindlasti ei tule, sest järjepanu peab hakkama planeeritud tegevusi ellu viima. Eriti kui arvestada, et täna lauale tõstetud otsus näiteks mingi objekti ehitamiseks realiseerubki tihtilugu alles nelja aasta pärast.

Näiteks on võimuleppes, samuti valla üldplaneeringus sees uue jäätmejaama rajamine Kosele. Planeeritud on see alale, mis praegu on riigimaa. Et midagi reaalselt ehitama saaks hakata, tuleb see maa kõigepealt munitsipaliseerida, käivitada planeerimise ja projekteerimisega seotud tegevused, uurida riiklikke toetusvõimalusi, et saaks kirjutada nende saamiseks taotlusi.

„Võib tunduda, et asjad sünnivad üleöö ja lihtsalt, aga tegelikult see nii ei ole,“ nendib vallavanem. „Me teame oma valla eelarve võimekust. Küsimus on tihti selles, kuidas me saame oma plaane n-ö väljastpoolt rahastada ja riigieelarveliste toetuste jagamise nõuetega sammu pidada.“

Voss on seisukohal, et avalikud hanked kas siis mingite tööde tegemiseks või teenuste osutamiseks on üks moodus, kuidas kohalik omavalitsus saab toetada piirkonna ettevõtlust. Vald on kliendiks paljudele piirkonna ettevõtetele. Oma reeglid kehtestab siin kahtlemata riigihangete seadus, mis alati ei võimalda oma piirkonna ettevõtteid eelistada ja hangete läbiviimisel tuleb lähtuda madalama hinna kriteeriumist.

„Otsest ettevõtlustoetust pole minu teada Kose vallas kunagi olnud ja ega kui riigil on meetmed ettevõtluse toetamiseks välja töötatud, siis kohalik omavalitsus ei peakski neid dubleerima,“ räägib Voss. „Samas on väga vajalikud maapiirkondade Leaderi toetused. Kui omavalitsus Leaderi liikumises ei osaleks, ega siis ei oleks ka ettevõtetel või vabaühendustel võimalik sealt neid arengut edendavaid toetusi küsida.“

Eriilmeline vald sunnib olema paindlik

Olgugi vaid 40 kilomeetri kaugusel Tallinnast, on Kose vald peamiselt ikkagi hajaasustuse piirkond. Tõsi, nagu räägib ka vallavanem, on sealgi tuntav elu koondumine Kose ja Kose-Uuemõisa alevikesse, kusjuures võib täheldada nende kahe asustusüksuse n-ö kokkukasvamist. Sellest annab tunnistust kasvõi tõsiasi, et valdav osa detailplaneeringutest on kehtestatud ja algatatakse ka praegu ikkagi nendesse kahte asulasse või nende lähimasse naabrusse.

Elanikkond suureneb ja nii on kahel viimasel aastal tulnud mõlemas laiendada ka lasteaedu. Samas kolmandas suuremas asulas Ardus praegu kuigi aktiivset elamuarendust ei toimu, kuid see on aja küsimus, mil see ka sealkandis hoogustub.

Demis Vossi sõnul ongi vallavalitsuse üks prioriteete aidata kaasa elu edenemisele ka Ardus ja teistes keskustest eemale jäävates kohtades.
Valla edulises juhtimises peab Demis Voss oluliseks otsustajate ühtset meelt ja avatust. Kui siht on selge ja konkreetne, siis aitab see ennetada ka teinekord sotsiaalmeedias puhkevaid lahinguid, manipuleerimise katseid ja peataolekut.

„Selge on see, et arvamusi on rohkem kui Kose vallas elanikke ehk 7400, arengu võluvits peitub koostöös ja vastastikuses kommunikatsioonis. Vallavalitsuses tuleb osata analüüsida, mis on antud hetkel kõige olulisem ja pakkuda otsustamiseks valikuid,“ selgitab Voss. „Tahan ka öelda, et elanikel ei maksa olla üleliia kriitilised, sest tegelikult on Kose vallas väga hea elada. Siin saab elada linlikus keskkonnas, aga saab ka kusagile kõrvalisse kohta tõmbuda. Sellisel juhul peab lihtsalt arvestama teatud asjaoludega, aga viimaste aastate areng on olnud ikkagi silmanähtav.“

Uue vallavalitsuse eesseisvatest tähtsamatest tegevustest rääkides toob Demis Voss esile 2022. aasta eelarve koostamise, mis peaks tulema suurusjärgus 14 miljonit eurot ja mis eeldatavasti kinnitatakse volikogus uue aasta veebruaris.

„Kõigi inimeste, ettevõtete ja omavalitsuste mure on jätkuvalt kasvavad energiahinnad, mille tõttu on eelarve osas omajagu määramatust ning tuleb olla kohanemisvõimeline,“ märgib Voss. „Aasta alguses hakatakse koostama ka valla uut arengukava, paar suuremat projekti on ettevalmistusfaasis ja vajavad kiiret tegutsemist.“

Lisaks tunneb vallavalitsus põletavat puudust maakorraldajast ehitusnõunikust. Sellele ja ehk veel paarile ametikohale on vajalik lähiajal leida uued spetsialistid.