Seitsmekümnendatel ehitatud Oruvälja suurfarm ja silohoidla näevad välja nagu tondilossid, kus saaks vändata õudusfilmi. Kose vald loodab lahendust hoonete hõivamises peremeheta varana, et need siis KIK-i toetuse abil lammutada. Kinnistut enda omaks pidav Risto Harjaks loodab selle aga OÜ Oruvälja kaudu seadustada.

Kuidas probleem üldse tekkinud on? Oruvälja suurfarmi ja silohoidla ehitas 1970. aastatel Johannes Lauristini nimeline kolhoos. Millal täpselt, seda Kose valla maakorraldaja Siiri Kiiver öelda ei oska, sest tema sõnul puuduvad dokumendid, mis näitaksid täpset ehitusaastat.

Küll teab Kiiver, et lauda ehitusalune pind on 8031 ruutmeetrit.

Vastutustundetu omanik

Üheksakümnendatel moodustati Johannes Lauristini nimelise kolhoosi baasil Kuivajõe põllumajandusühistu. Ühistu varadele ilmusid välja kosilased, kellest üks peamisi oli OÜ Oruvälja.

“Kuivajõe põllumajandusühistu reorganiseerimise käigus vara üleandmise aktiga nr 15 anti 8. märtsil 1993 OÜ Oruväljale üle Oruvälja farmi põhivarad,” meenutab Kiiver. Põhivaradeks oli H-kujuline laudakompleks, silohoidlad ja üks väiksem kõrvalhoone nelja hektari suurusel krundil.

“Seejärel oleks pidanud ettevõte tegema ostueesõigusega erastamise avalduse vallavalitsusele. Avaldust sai esitada kuni 1. detsembrini 1997. Erastamise avaldust ei esitatud,” kurdab Kiiver.

“Järgmine võimalus oleks olnud läbi hoonestusõiguse seadmise maareformi menetlus lõpule viia. OÜ Oruväljale sai viimati sellekohane meeldetuletus saadetud 2016. aastal. Ka sellele ei reageeritud,” rõhutab maakorraldaja.

Oruvälja lauda trööstitu olukord näitab, et see on pikemat aega tühjana seisnud. “Samuti pole silohoidlat sihipäraselt kasutatud. Pigem harrastatakse seal sõitmist mootorsõidukitega,” väidab Kiiver.

Ehitis varisemisohtlik

2019. aastal pöördus Kose valla poole tarbijakaitse ja tehnilise järelvalve amet, et selgitada välja, kellele kuuluvad Oru külas lagunenud laudad. “TTJA poole oli omakorda pöördunud kohalik elanik, kes oli mures ohtliku ehitisega, kuhu kohalikud noorukid kipuvad ronima ja kogunema ning loomulikult maastikupilti kahjustava ehitisega,” selgitab Kiiver.

Tüliõunaks olev kinnistu, millel paiknevad nii karjalaut kui silohoidla, on markeeritud punasega. FOTO: Kose vald 

“Kuna tegemist on jätkuvalt riigi omandis oleva maaga, siis pöördus TTJA maa-ameti poole. Samuti pöördusime ka meie, et kuidas edasi minna maareformiga. Maa-amet oli seisukohal, et hoonestusõigust seada sellises olukorras ehitisele pole võimalik,” meenutab Kiiver.

Eelmise aasta 19. detsembril alustas Kose vallavolikogu menetlust peremehetu ehitise hõivamise korraldamise kohta.

Volikogu otsuse tegemisest kahe kuu jooksul on kõigil võimalik esitada vastuväiteid ehitise peremehetuse või selle kohaliku omavalitsuse poolt hõivamise kohta.

“Juhul, kui suurfarmi hoone peaks lõpuks Kose valla omandisse tulema, siis edasi oleks üks võimalustest kohalikul omavalitsusel taotleda keskkonnainvesteeringute keskusest läbi riigimajanduse programmi toetust,” selgitab Kiiver.

Nimetatud toetust antakse kohalikele omavalitsustele seoses maastikupilti kahjustavate kasutustest väljalangenud ehitiste likvideerimisega. See hõlmab lagunenud põllumajandus-, tööstus-, või militaarehitise lammutamist, sellest tekkinud jäätmete käitlemist ja maa-ala koristamist.

Lubab protesteerida

OÜ Oruvälja juhatuse ainuke liige on praegu 46-aastane Risto Harjaks. “See on meie oma. See on meile üle antud reformijärgselt,” väidab ta enesekindlalt kinnistu kohta.

Harju Elu küsimusele, miks ei esitatud ostueesõigusega erastamisavaldust, vastab mees: “Vot mina ei oska seda öelda. Mina läksin sinna niipalju hiljem.” Harjaks tuli enda sõnul OÜ Oruväljasse 2000. aastate alguses. Päris alguses olijate kohta ütleb ta: “Enamik neist on surnud.”

Harjaks ei suuda meenutada sedagi, kaua Oruvälja laudas piimaveiseid peeti, pakkudes võimaliku lõpuna välja nii 2005. kui 2008. aasta.

Maakonnalehe meeldetuletusele, et Harjaksil oli võimalus ka läbi hoonestusõiguse seadmise maareformi menetlus lõpule viia, vastab mees: “Jah, me teemegi seda.” Harjaks möönab, et võib-olla ei ole ta seni Kose valla vastavasisuliste teavitustele reageerinud.

Mida arvab aga loomapidaja sellest, et Kose vald käsitleb Oruvälja lauta ja silohoidlat peremehetu varana? “Jah, ma tean. Kose vald võib seda teha. Ja mis sellest, et käsitleb?” ägestub Harjaks.

Aga kui Kose vald kinnistu peremehetu varana enda kätte võtab? “Kindlasti protesteerin. Nii, nagu seadus ette näeb,” lubab Harjaks ja tunnistab siis: “Mina ei oska öeldagi, kuidas see protsess käib.”