Tüliõunaks kujunenud metsamassiivi suurus Kose aleviku külje all on 164 hektarit. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) soovis sellest maha võtta 25,6 hektarit, kuid kohalike elanike ja metsakaitsjate vastuseisu tõttu peatati raietööd 6. detsembril. Vaidlused kulmineerusid 11. jaanuaril tulise koosolekuga, kuid kokkuleppeni ikkagi ei jõutud.

Ida-Harjumaa metsaülem Andrus Kevvai sõnul kavandas RMK esialgu teostada 23,8 hektarit lageraiet ja 1,8 hektarit sanitaarraiet. Need hõlmasid Kose aleviku lähistel Paunküla metskonna kinnistuid numbritega 60, 61, 63, 64 ja 514. Et kohalikke inimesi toimuvaga kursis hoida, korraldas RMK 28. mail 2019 infokoosoleku, millest võttis osa üheksa inimest.

“RMK alustas Kosel raietega 3. detsembril ja tööd katkestati 6. detsembri õhtul, selleks ajaks oli planeeritud mahust ära raiutud 7,6 hektarit. Tööde pooleli jätmise põhjuseks oli ühtpidi raietöid mittesoosivad ilmaolud ja teistpidi kohalike elanike poolt avaldatud protest raiekava suhtes,” tunnistab Kevvai.

Et pingeid maha võtta, kutsus Kose vallavalitsus vallamajas 10. detsembriks kokku uue koosoleku. Sedapuhku pani end osalejana kirja 44 inimest, koosolek ise kestis ligemale viis tundi.

“Koosolekul osalenud kogukonna esindajad avaldasid soovi, et kohalik omavalitsus korraldaks antud metsaalal (muinsuskaitseliste, looduskaitseliste jne) väärtuste hindamiseks vajalikud ekspertiisid. RMK-lt sooviti, et raied lükataks aasta või vähemalt pool aastat edasi. RMK sellega ei nõustunud. Koosoleku lõpuks lepiti kokku, et kogukond esitab 16. detsembriks kirjalikult oma soovid ekspertiiside osas,” meenutab Kevvai.

Ikkagi lageraie

Nüüd, 11. jaanuaril saadi taas kokku, sedapuhku Kose-Jägala maantee ja Sinilille tänava nurgal, mille äärde jääb üks metsatukkadest, mille säilimist kohalik kogukond soovib. Osalejana pani end kirja 42 inimest, kuid tegelik osalejate number ulatus 60-ni.

RMK poolt oli peamiseks sõnavõtjaks peametsaülem Andres Sepp. Ta ütles algatuseks, et piirkonnas valikraiete võimalusi ei ole, vihjates soovile jätkata lageraiega. Sepp lubas samas, et vääriselupaikades ja haruldaste linnuliikide alal RMK raieid ei tee.

RMK peametsaülem, kaardid peos, Kose aleviku Sinilille tänaval selgitusi jagamas. FOTO: Andres Tohver 

Sepp väitis, et RMK-le laekunud kirjades ja petitsioonides ei ole ühtegi ettepanekut, mida Kose piirkonna metsadega teha uuendamise mõttes. “Aga täna läheme siis tegelikult metsa, vaatame need väärtused kõik üle ja piiritleme need raiutavad alad vastavalt nendele loodusväärtustele,” jätkas Sepp.

Ettepanekut pehmendas ta lubadusega punase randiga ära märkida püsti jäetavad puud ja vääriselupaigad.

Nüüd võttis sõna Kose alevikus elav loodusgiid Eleri Lopp-Valdma: “Sooviksin öelda, et RMK valetab. Me kirjutasime petitsiooni küsimusi ja ka pärast seda pikki koosolekut küsimusi, millele ei ole tänaseks laekunud vastuseid, täpseid vastuseid. Samuti, millele tugineb RMK, kui ta ütleb, et siin ei saa teha valikraieid. Siin on käinud vaatamas neid metsasid sõltumatud metsaeksperdid, kes on kinnitanud, et on võimalik teha valikraiet. Lageraie ei ole siin metsades ainuke võimalik majandusviis.”

Sepp juhtis nüüd tähelepanu seigale, et RMK krundi naabruses erametsas on lageraiet juba tehtud. Lopp-Valdma vaidles vastu, et RMK on piirkonnas varem teinud sanitaarraiet, harvendusraiet ja hooldusraiet, avaldades soovi täiendavate metsauuringute järele.

“Peale valikraiet küpses metsas peab jääma rinnaspindala teatud numbril. Nendes metsades see rinnaspindala ongi see number,” vastas Sepp spetsialistide keeles. “Kui metsa rinnaspindala on 17 ja lubatud rinnaspindala peale valikraiet on 19, siis valikraiet ei saa teha.”

10 minutit enne südaööd

Anu Aug Ohtu Loodusseltsist tundis huvi, kas RMK on teinud mõne küsitluse või gallupi, mis kinnitaks, et tulevased põlved soovivad lageraieid. “Me töötame teadmises, et meie esiisad on selle metsa siia istutanud selleks, et meie saaks kasutada seda ja meie töötame selles teadmises edasi, et meie lapsed saaksid kasutada,” vastas Sepp.

Kose valla Võlle külas tegutsev väikeettevõtja Virgo Orasi rääkis, et detsembris nõuti kogukonnalt nelja päeva jooksul ettepanekuid ja nägemusi, mis sellest metsast saab kogukonna mõttes. “Me tegime seda. Punkthaaval oli kõik välja toodud.”

Orasi lisas, et alles 10. jaanuari õhtul kümme minutit enne südaööd tuli esimene vastus petitsioonile Kose vallast ehk siis seaduse järgi maksimaalse lubatud tähtaja järgi ehk 30 päeval. “Kas see on viisakas käitumine, kas see on alus koostööks, kas see on alus usalduseks?” pahandas mees.

“RMK on saatnud vastuseid minu teada vähemalt kolmel korral nendele ettepanekutele,” ütles nüüd Sepp.

Riigikogu liikmetest oli kohale tulnud EKRE esindaja Peeter Ernits, kes rõhutas, et ta on ka RMK nõukogu liige. “Olukord on ülitõsine. Sel neljapäeval, 16. jaanuaril arutab RMK nõukogu auditi komitee ettepanekut kõrgendatud avaliku huviga alade ja loodusväärtuslike alade drastilisest vähendamisest,” ütles Ernits.

Samas andis Ernits lootust, et sarnaselt Haapsalu, Narva-Jõesuu ja Viimsi piirkonnale võidakse ka Kosel kehtestada riigimetsa majandamise erikava. Selle peale aplodeeriti, kuid Ernits lisas: “Samas ma ei ole seda meelt ja ma ei saagi olla seda meelt, et igasugused raied ära lõpetada.”

60 000 inimest

“Ei plaani keegi raiuda tervet Kose valda lagedaks,” rahustas Sepp, ent tõstis siis taas pinget: “Nii Narva-Jõesuus kui ka Haapsalus kui ka Viimsis on sisse kirjutatud raied, maastikku sobitatud raied, mille tulemus on see, et need metsad saavad uuendatud. Ka Kosel kirjutatakse raied sisse.”

“See on Eesti rahva telg, see mets. Kui see loodus ära hävineb, siis hävineme meie ka ära,” avaldas arvamust Tallinnast kohale sõitnud FIE Vlad Ükssarv, kes miinuskraadidest hoolimata seisis paljajalu.

Sepp tuletas meelde, et metsasektoriga on Eestis seotud 60 000 inimest. “Kui me lõpetame raied Eestis ära, siis keegi peab selle asja kinni maksma, keegi peab need 60 000 inimest oma palgale võtma.”

11. jaanuari kokkusaamisel RMK Kose elanikega kokkuleppele endiselt ei jõudnud. Sellegipoolest asusid RMK esindajad Sinilille tänavaga piirnevas metsatukas puid punasega märgistama. See tähendab, et lageraie korral jäetakse iga hektari kohta kasvama kümme sellist punase värviga märgistatud puud.

RMK varumisjuht Tarmo Tamm puud märgistamas. Selline puu jäetakse lageraie korral kasvama. FOTO: Andres Tohver