Euroopa Parlamendis menetluses olev hoonete renoveerimisplaan on oma olemuselt vajalik, kuid toetusmeetmed ei jõua paraku nendeni, kes seda kõige enam vajavad, ütles europarlamendi saadik Jana Toom Riigikogus toimunud arutelul.
Eurosaadik kinnitas, et ambitsioonika kava eesmärk on Eestis renoveerida 14 000 kortermaja, kuid tänaseks päevaks on jõutud kaasajastada ligi 3000 hoonet. Kui jätkata praeguses tempos ehk teha korda 200 hoonet aastas, siis kulub selleks 70 aastat.
Arutelul toodi välja, et perioodil 1961–1990 on valminud ligi 70% kortermajade eluruumidest ja ligi 50% Eesti elanikest elab renoveerimist vajavates kortermajades. Nõukogude ajal ehitatud kortermajades ei piisa reeglina akende vahetamisest, vaja on teha täisrenoveerimine, mis annab kõige suurema energiasäästu. Kui vahetada üksnes puitaknad plastikakende vastu, on vaja paigaldada ka ventilatsioon. Vastasel korral võib tekkida hallitus.
Kui palju raha on eraldatud?
Kredexi andmetel eraldati ajavahemikul 2006–2007 korteriühistutele 12,8 miljonit eurot, millega toetati valdavalt väiksemaid töid. Energiasäästu nõudeid siis ei olnud. Perioodil 2010–2014 jagati korteriühistutele kokku 38 miljonit eurot, toetati 661 hoone rekonstrueerimist.
„Alates 2015. aastast oleme toetanud 878 korterelamu rekonstrueerimist kogusummas 304 miljonit eurot. Lähiaastatel on sellele lisandumas 280 miljonit eurot,“ sõnas Harju Elule EAS-i ja KredExi ühendasutuse spetsialist Martin Altraja.
Kui rekonstrueerimistoetust Eestis ligi 20 aastat tagasi jagama hakati, olid rahastatavad lihtsad üksikud tööd, nagu sokli kordategemine, otsaseinte soojustamine jms. Aja jooksul kasvasid nii ühistute kui ka riiklikud ambitsioonid ning edenesid teadmised energiatõhususest. Sai selgeks, et pelgalt otsaseina või sokliga suuremat korda ei saadeta – ei kliimaeesmärkide, energia kokkuhoiu ega ka hoone sisekliima ja elanike elukvaliteedi tõusu mõttes.
Rekonstrueerimisprojektid muutusid aina mahukamaks ja keerulisemaks. Seetõttu tekkis 2015. aastal ühistute abistamiseks rekonstrueerimistoetuse tingimustesse tehnilise konsultandi teenuse kasutamise nõue, mis on seal tänaseni.
Tehnilised konsultandid tekitavad küsimusi?
Tehniliste konsultantide süsteemi väljatöötamises osalesid nii erinevad ametiasutused kui ka turuosalised: erialaliidud, teadlased, ehituseksperdid, pangad. Toetuse tingimusi sätestava ministri määruse järgi saab tehnilise konsultandina tegutseda üksnes selline isik, kes on pädev korterelamu energiatõhusaks rekonstrueerimise nii tehnilistel kui ka organisatoorsetel teemadel, samuti tunneb toetuse andmise tingimusi ja korda ning üldisel tasemel korteriühistu tegutsemise põhimõtteid.
Tehniline konsultant peab oma kvalifikatsiooni tõendama vastava teenuse hinnapakkumuse esitamisel asjakohase tunnistusega. Hetkel pakub pädevust andvat koolitust Taltech. Tehnilise konsultandi roll on nõustada korteriühistut rekonstrueerimisprotsessi läbiviimisel. Konsultant kaardistab ühistu vajadused ja võimalused, aitab koostada ehitusprojekti lähteülesannet, võtab projekteerija pakkumised ning on ühistupoolseks kontaktiks ehitusprojekti koostamisel, viib avalikus riigihangete registris läbi ehitaja leidmiseks hanke, samuti võtab pakkumised omanikujärelevalve tegemiseks.
Rekonstrueerimisprojektide rahalised mahud on tänaseks kasvanud ligi miljoni euroni maja kohta. Nii suur rahaline maht tähendab keerukaid kogu maja hõlmavaid töid ja hankeid, mis ei ole erialase ettevalmistuseta korteriühistu juhtidele sageli jõukohased. Tehnilise konsultandi abistav roll on ühistutele seega jätkuvalt vajalik.
Millest alustada korterelamu renoveerimisel?
Korterelamu rekonstrueerimine on mahukas ettevõtmine, mille puhul tekib sageli küsimus, et kuidas alustada. Toome välja protsessi peamised etapid.
Hinda elamu tehnilist seisukorda ja kaasa tehniline konsultant
Alustada tuleks elamu tehnilise seisundi hindamisest. Kui endal jääb teadmistest vajaka, on hädavajalik kaasata tehnosüsteemide ja ehitusala asjatundjad. Ühistul on mõistlik juba töid planeerides palgata ka tehniline konsultant. Konsultandi leidmiseks on soovitav võtta võrreldavad pakkumised.
Koosta projekti lähteülesanne koos esialgse eelarve ja ajakavaga
Renoveerimistöid planeerides ei tohiks lähtuda vaid konkreetse töö tasuvusajast ja energiasäästu potentsiaalist, vaid vaadata maja kui tervikut, seda nii energiasäästu, ohutuse kui ka säilimise vaates.
Uuri pangalaenu saamise võimalusi
Pärast lähteülesande valmimist on aeg uurida pangalaenu saamise võimalusi. Kuna parima tulemuse maja rekonstrueerimisel annab võimalikult terviklik lähenemine, kujuneb ka ehitustööde maksumus reeglina selliseks, et lisaks omavahenditele on vaja kaasata laenuraha ja võimalusel riiklikku toetust.
Kutsu kokku ühistu üldkoosolek
Siis on aeg ühistu üldkoosolekuks, kus vastu võtta otsused – valida tehtavate tööde pakett, laenu suurus ja volitada juhatus rekonstrueerimist läbi viima. Koosoleku otsuse vormistamiseks sobib panga poolt ette antud vorm.
Võta pakkumised ja telli ehitusprojekt
Kui varasemalt projekti koostatud ei ole, tuleb võtta pakkumised ja tellida ehitusprojekti koostamine. Projekt peab olema koostatud mahus, mis võimaldab õigesti ehitushinda pakkuda ning see peab vastama nii määruse kui ka projektile esitatavatele nõuetele. Ehitusprojekti koostaja peab omama vastavat registreeringut ja seda saab kontrollida majandustegevuse registrist.
Esita pangale laenutaotlus ja KredExile toetuse taotlus
Kui taotletakse toetust ja/või laenu, tuleb nüüd taotlused esitada ja otsus saada.
Korralda hanked ehitaja ja omanikujärelevalve leidmiseks
Enne renoveerima asumist tuleb korraldada hanked ehitaja ja omanikujärelevalve leidmiseks. Omanikujärelevalve olemasolu on hädavajalik kvaliteetse lõpptulemuse saavutamiseks.
Naudi rekonstrueeritud majas madalamaid küttearveid ja paremat sisekliimat!
Protsess lõpeb maja rekonstrueerimise ja tööde vastuvõtmisega. Enne tööde vastuvõtmist tuleb kindlasti teha vajalikud seadistamised (küte, ventilatsioon jne). Toetuse väljamakse taotlust on uue määruse järgi võimalik esitada juba siis, kui vähemalt 10% kõigist tegevustest on valmis.
Allikas KredEx
