Korteriomanik peab arvestama, et kui tema korrusmaja katuselt pudeneb alla jääpurikas ja rikub kellegi auto või tekitab mõnele allolijale kehavigastuse, siis tuleb tal koos teiste kinnistu kaasomanikega kahjud hüvitada.

Jääpurikad tekivad hoonete räästa külge siis, kui temperatuurid väljas kiiresti muutuvad ja meil praegu just sellised ilmad valitsevadki. Suurem kevadsoojus on aga alles tulekul.

Võlaõigusseaduse § 1059 sätestab, et ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud, vastutab ehitise kokkuvarisemise tõttu, ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus.

Samamoodi võib nõude esitada näiteks kortermaja kinnistule jääval jäisel ja hooldamata kõnniteel kukkunud ja ennast vigastanud inimene. Vaid juhul, kui ühistul või majaomanikul on olemas vastutuskindlustuse leping, on võimalus, et kahjud hüvitab kindlustusfirma.

Vastutusest ei vabast pelgalt lintide vedamine kõnniteele. 

Aga ka see oleneb asjaoludest, sest kindlustusettevõtted on valdavalt seda meelt, et iga juhtumit käsitletakse eraldi ning kui tegemist on ikkagi ilmselgelt hoolimatusega, siis võidakse hüvitis välja maksmata jätta.

Kindlustus ja omand

Näiteks juhul, kui jääkamakas kukub peale mõnele autole, ja sel on olemas kaskokindlustus, siis hüvitab kindlustus auto omanikule kahju ning esitab kahjunõude maja omanikule.

Kortermaja puhul on tegemist paljude korteriomanike ühisomandiga, neid esindab üldjuhul korteriühistu ja nõnda tuleb kahju hüvitada korteriomanikel solidaarselt. Nii tuleb kahju kindlustushüvitise ulatuses maksta kinni korteriühistu rahast, mis tähendab, et iga majaelanik panustab sellesse oma rahakoti arvelt. Kindlustusfirmad nendivad, et katustelt langeva lume ja jää tõttu purunenud sõidukite puhul võivad kahjusummad küündida tuhandetesse eurodesse.

Siinkohal on siiski ka erisusi. Näiteks võlaõigusseaduse § 139 sätestab, et kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.

Vandeadvokaat Alan Biin selgitab selle seadusesätte lahti järgnevalt: „Juhul kui kinnistu omanik on piiranud parkimist ja selgelt viidanud katuselt lume ja jää langemise ohule ning piirangutest ja hoiatustest hoolimata pargib kannatanu näiteks oma auto räästa alla ning see saab alla kukkunud purikatest kannatada, siis saab kahjuhüvitist vähendada või välistada, sest kannatanu on ise pannud ennast olukorda kus ta teab, et kahju võib tekkida.“

ERGO Kindlustus paneb korteriühistutele ja ka teistele majaomanikele siiski südamele, et mõistlikum ja ka odavam on investeerida korralikku majahooldusse ja ennast ka võimaliku kahju tekitamise vastu kindlustada, selle asemel, et hiljem oma taskust kahjud kinni maksta.

Lõhub rajatist

Praegu kehtiva korra kohaselt vastutab majaomanik ka selle kõnniteeosa eest, mis piirneb tema kinnistuga. Näiteks kui kortermaja esikülg piirneb avaliku kõnniteega ja sel majal on ka hoov, mida piirab aeg ja mis külgneb samamoodi kõnniteega, siis tuleb selle kortermaja ühistul hoolitseda kõigi kinnistuga kokku puutuvate avalike kõnniteede korrashoiu eest. See puudutab nii üldist koristamist kui talvel lume rookimist ja jäisete olude korral libedusetõrje tegemist.

Tallinna linn ja ka teised omavalitsused jagavad talviti korteriühistutele ja teistele elukondlike majade valdajatele tasuta graniidisõelmeid. Üldiselt ei ole lubatud tänavatele puistata liiva, tuhka või muid määrivaid või lenduvaid n-ö libedusevastaseid vahendeid.

Elumajade katustelt tuleb jääpurikad ja lahtine lumi ära koristada ning selle eest vastutab maja omanik. Fotod Ain Alvela 

Kahjukäsitlejad soovitavad, et kui õnnetus on juba kord juhtunud, tuleb selle tagajärjed ja sündmuskoht üles pildistada. Võib ka politseisse teatada, aga kui inimohvreid pole, ei pruugi nemad juhtumiga edasi tegeleda.

Piltide ja kirjelduse põhjal saab kindlustusettevõte kannatanule kahju hüvitada ja pärast siis tegeleda tekkinud kahju majaomanikult sissenõudmisega.

Lisaks teistele kahju tekitamisega võib aja jooksul kogunev, kord sulav, kord külmuv lumi ja jää põhjustada kahju tekkimise ka hoonele endale – lõhkuda katusekonstruktsiooni, vihmaveesüsteemi jmt.

Kõige kindlam moodus kõigist neist hädadest pääsemiseks on see, et korteriühistud katuseid ja kõnniteid regulaarselt kas siis oma jõududega või mõne teenusepakkuja abiga hooldaksid.