Kriisid löövad enim just noori, sest noored on statistika järgi esimesed, kes töö kaotavad, ja viimased, keda uuesti tööle võetakse. Eesti noorsootöötajatel tuli 2009. aasta majanduskriisi mõjudega pea kümme aastat tegeleda.
Kahjuks ei möödu ka sellekevadine koroonakriis ilmselt noortele jälgi jätmata, kuid tänu noorsootöö suuremale kogemustepagasile ning riigi paremale majanduslikule olukorrale saame palju ära teha. Kõige tähtsam on edastada ühiskonnas sõnumit nii noortele kui ka nende peredele, et ükskõik millised mured ka pole, abi ja tugi on olemas.
Noorsootöötajad tegid nii kriisi ajal kui ka nüüd, pärast eriolukorra lõppemist, kõik selleks, et ükski noor, kes meie poole pöördub, ei jää abita.
Millised olid kriisiaja suurimad mured?
Töötuse tõus. 16. juunil ilmunud Statistikaameti teates öeldi, et töö kaotasid esimese kahe kuu jooksul sagedamini just noored ja lihttöölised. Selgus, et kõige suurem osa tööturult lahkujatest moodustasid noored alla 30-aastased – neid oli lahkujate hulgas ligi kolmandik.
Koolist väljalangemine. Distantsõpe mõjutas kahjuks mitmeid noori, kelle jaoks oli hariduse omandamine juba eelnevalt keeruline, kellel oli probleeme koolikohustuse täitmise või soovitud õppetulemuste saavutamisega või ka keerulised suhted õpetajatega. Tavapärasest suuremat tuge või distsipliini vajavatele noortele võis e-õpe anda suurema tõuke kõigele käega lüüa. Noored vajasid suuremat tuge seesmise motivatsiooni hoidmiseks. Lisaks tekkis ka oht neile noortele, kes töötasid ja õppisid. Kui sul ei ole enam sissetulekut, ei ole võimalik ka enam õppida, sest sissetuleku kaotus võis kaasa tuua ka elukoha kaotuse.
Noorte üleelamised seoses töökoha kaotuse ja lepingutega. Kuna noored pole lepingute sõlmimisel alati pädevad, võis juhtuda, et tööandjad kasutasid seda ära ning töölepinguid lõpetati noore töötaja kahjuks (nt töösuhte lõpetamise aluseks oli vale paragrahv vm).
Vaimne kurnatus ja stress. Kui väliselt võivad täiskasvanud arvata, et noored võtavad kriise kergemalt, siis tegelikult on see tihti hoopis vastupidi. Noored ei pruugi oma muresid välja näidata või alati oma hirmudest rääkida. Selle asemel hoopis sulguvad endasse, langevad stressi jne. Noorel võib tekkida käega löömise tunne.
Lein ja hirm oma pere heaolu pärast. Eestis oli piirkondi, kus noortel tekkis kriisiajal suurem mure oma pere pärast või puututi viiruse teemadega lähemalt kokku. Samuti tekitas see noortes muret oma vanemate ja lähedaste tuleviku pärast (tervis, töökoht, sissetulek, tulevik üldisemalt jne).
Virtuaalteenuste võimaluste erinevused. Selgus, et Eestis ei ole igaühel võrdne ligipääs teenustele või pole peredes kiiret internetti, sobivat arvutit või nutiseadmeid. Ka olukord omavalitsuste ja teenuste lõikes on väga erinev, mistõttu kriis tõi välja eelnimetatud kitsaskohad ning see kahandas ka noorte võimalusi (kas e-õppes osaleda, vajalikke teenuseid saada, kaaslastega suhelda jm).
Mitmed olulised tugiteenused polnud kriisiajal enam võimalikud. See mõjutas eelkõige neid noori, kelle jaoks on spetsiaalsed tugiteenused igapäevaselt vajalikud (raskendatud majanduslik, sotsiaalne või tervisega seotud toimetulek). See omakorda kahandas noorte heaolu, tegi argielu raskemaks või süvendas probleeme.
Kuidas tegutsesid noorsootöötajad kriisiajal?
Püüdsime olla kogu kriisiaja noorte jaoks olemas. Kui vahetu suhtlus oli teatud perioodil takistatud, siis tegid noorsootöötajad kõik, et abivajavad noored nendega siiski ühendust saaksid.
Kogu selle perioodi aitasime noortel murda müüte ja hoiakuid, leida õigeid kanaleid, et vajalike tugiteenusteni jõuda ning sama töö jätkub ka nüüd, kui eriolukord on möödas. Samas tuleb arvestada, et ehkki on e-ajastu, on noori, kelle jaoks on e-kanalite kaudu on suhtlus ebamugav või jäävad probleemid rääkimata. Samas üks osa noori aga just võtsid toe vastu sest said seda teha virtuaalselt ilma reaalselt silmast silma kohtumiseta.
Püüame jätkuvalt jõuda kõigi nende noorteni, keda kriis eriti raskelt mõjutas või on endiselt teadmatuses. Soovime, et iga noor ükskõik millises Eesti nurgas – nii Harjumaal kui ka Võrumaal või Ida-Virumaal teaks, et ta saab endiselt vajalikku abi või tuge. Igast murest saab üle!
Noor leiab abi:
1) Noorte Tugila
2) Noortegarantii tugisüsteem
3) Eesti Töötukassa
4) Üle Eesti asuvad noortekeskused
5) Tallinnas ja lähistel Hoog Sisse!
Palun ära jää murega üksi, vaid võta mõne neist sobivaga ühendust ja püüame koos leida lahenduse. Eestis on igal noorel võimalik leida just talle sobiv abikäsi ja tugipunkt.
