Uus kooliaasta on alanud. Kõige märgatavam muutus toimub esimese klassi laste jaoks, kes vajavad nüüd rohkem vanemate toetust ja tähelepanu.

Esimesse klassi astuval lapsel algab mõneti nagu uus elu – uued inimesed, tegevused, ajakava. Selline rutiinimuutus võib olla lapse jaoks alguses väga suur. Laps õpib uut maailma tundma suhtlemise, trennide ja huviringide kaudu, mis omakorda põhjustab tavalisest rohkem eemalolekut perekonnast.

Sõprade ja kaaslastega koos olemine on tähtis, kuid peamine kindlus- ja turvatunne peaks tulema siiski kodust. Iga laps kohaneb uue olukorraga erineva kiirusega, kuid on selge, et üleminekul uude keskkonda vajab ta rohkem mõistmist ja kuulamist. Oluline on suhelda lapsega, et märgata tema huvisid ja tugevaid külgi, aga ka hirme ja murekohti.

Lastele tuleb anda aega ning suhelda nendega kannatlikult, nende tempos. Esimestel kooliaastatel on eriti oluline koostöö lapse, lapsevanema ja koolipere vahel.

Piisav uni ja tervislik hommikusöök

Sujuvaks kohanemiseks kiire koolielu ja uue rutiiniga on oluline lapsele tagada piisav ööuni ning regulaarne ja mitmekesine toitumine. Esimese kooliastme õpilane vajab korralikku unerežiimi, et õpitud tarkuseid talletada ning uueks päevaks uuesti virk ja kraps olla. Ideaalne öine uni peaks algklassi õpilastel kestma 9–10 tundi. Vähemalt tund aega enne magamaminekut võiks olla ekraanivaba aeg.

Piisava ööune saamiseks on oluline sisse seada kindel magamaminekuaeg. Hea algus annab kogu päevale õige meeleolu ja enesetunde ning seetõttu pole korraliku unerežiimi kõrval vähem oluline ka hommikurutiin. Soovitatav on hommikuti ärgata piisavalt vara, et jääks aega perega koos söömiseks ning koolikoti üle vaatamiseks. See aitab lapsel päeva rahulikult alustada ning kooli minna värskelt.

Hea algus annab kogu päevale õige meeleolu ja enesetunde ning seetõttu pole korraliku unerežiimi kõrval vähem oluline ka hommikurutiin.

Hommikusöök võiks olla kerge, lihtsasti seeditav ning madala rasvasisaldusega. Esmane energia peaks tulema täisteratoodetest, marjadest ja puuviljadest. Valmistooted nagu kohukesed ja hommikusöögihelbed võivad sisaldada peidetud suhkrut ja töödeldud rasvu, mistõttu neid võiks pigem vältida. Vahel kuuleme, et koolitoidud ei maitse või ei tekita isu. Sel juhul peaks julgustama last erinevaid toite proovima.

Üldiselt on koolitoidud maitsvad ja mitmekesised. Kui aga laps koolitoidust keeldub, võib kaaluda tervislike vahepalade kaasa andmist, et lapsel ei jääks söögikord vahele. See on siiski kordades parem, kui vahetunnis ostetud saiakesed või kommid.

Rohkem liikumist, vähem nutiseadmeid

Aktiivsed ja heas füüsilises vormis lapsed on rõõmsamad ning valmis uuteks väljakutseteks. Oluline on hoida lapsed liikumises ka koolivaheajalt naastes. Vähene liikumine ja ebatervislik toitumine võivad põhjustada väsimust, halba enesetunnet ning soodustada haigestumist.

Samas tuleks silm peal hoida ka neil lastel, kes treenivad palju. Õpingute, sõprade ja treeningute kõrval võib laps aegajalt väsida ning seda tuleb märgata. Siinkohal võib last julgustada rääkima oma enesetundest ja jõuvarudest ning vajadusel jätta koju. Näiteks pikalt vinduma jäänud külmetushaigus võib suures plaanis rohkem kahju teha kui paar päeva kodust ravi.

Soovituslik on piirata ekraanide kasutamist kuni 120 minutini päevas, kuid vähem on alati parem. Nutiseadmete asemel peaks koolilaps võimalikult palju vaba aega veetma pere ja sõprade seltsis, õues mängides ning trennides ja huviringides uusi tutvusi luues.

Kooliõde on olemas kõigis olukordades

Raamatute lugemine, õues jalutamine ja sõpradega suhtlemine aitavad säilitada huvi ümbritseva vastu ning hoida sidet päriseluga. Liigne arvutimängude mängimine võib lapsi väsitada ja muuta nad rahutuks. Kuna internet on täis ootamatusi, on vanemate järelevalve väga oluline. Lapsed õpivad eelkõige oma vanematelt ja neid igapäevaselt ümbritsevatelt inimestelt. Seetõttu on oluline anda vanemana head eeskuju ning eelistada ekraanide kasutamisele perega ühistegevusi.

Kooliõe kabinet peaks olema koht, kus saab rääkida oma muredest ja ka rõõmudest. Lapsed on teretulnud vestlema, kuulama või lihtsalt omaette olema.