Eesti töötukassa värske tööjõu­vajaduse baro­meetri andmetel on tööturul süve­nemas trend, kus kontoritöö tegijaid on üle ja konku­rents teatud töö­kohtadele on suur.

Paljudes valdkondades valitseb tööjõuvajaduses tasakaal, keerulisem on aga kontoritöö tegijatel ja juhtidel. Suuremaid muutusi võib näha just avalikus sektoris.

Töötukassa tööjõuvajaduse baromeeter prognoosib tööjõuvajadust ametite kaupa. Uuring on kokku pandud tööandjate vaate põhjal. Hinnatakse, kuidas muutub tööandjate vajadus teatud ametiala töötajate järele aasta jooksul, millistel ametialadel on tööturul tööjõu ülejääk ja millistel puudujääk. Andmeid kogutakse iga maakonna kohta, kuid valmib ka üle-eestiline vaade.

Tööjõu nõudluse osas väga suuri muutusi järgmisel aastal ei tule

Töötukassa spetsialistid ja uuringus osalenud eksperdid tööjõu nõudluse osas aasta perspektiivis väga suuri muutusi ei prognoosi.

Kui eelmisel aastal oli tööjõu ülejääk pigem piiratud valdkondades – andmesisestajad, raamatupidamisametnikud, sekretärid, müügiesindajad jne –, siis tänaseks on ülejäägis ametite nimekiri märgatavalt laienenud. Lisandunud on:

• administraatorid;

• ettevõtete juhid;

• hasartmängude vahendajad;

• reklaami- ja turunduse tippspetsialistid;

• tõlgid;

• töövahendajad.

Seega on bürootöö, klienditoe ja müügitöö valdkonnas konkurents töökohtadele tihe.

Lisaks võib oletada, et digitaliseerimine, tehisintellekti levik ja automatiseerimine vähendavad teatud ametite vajadust – näiteks tõlkerobotid muutuvad üha kvaliteetsemaks.

Samuti võib märgata tööotsijate seas tihedat konkurentsi hooneehituse lihttööliste, pakkijate ja teiste tööde osas, kus erialased oskused ja keelenõuded on madalamad.

Seal, kus oli puudus, on nüüd tasakaal

Tasakaalus ametite hulk kasvab, kuid kasv on tulnud eelkõige selle arvelt, et ametid, mille tegijatest oli varem pigem puudu, on liikunud tasakaalu kategooriasse. Ülejäägis ametite hulk ei ole vähenenud.

Eelmise aasta sügisel oli tasakaalus suur hulk erinevaid ametikohti, kuid 2025. aastal on tasakaalu jõudnud veelgi rohkem ameteid, sealhulgas:

• bussi- ja trammijuhid (2024: puudujääk, nüüd tasakaal);

• loomakasvatajad ning loomakasvatuse lihttöölised (2024: puudujääk, nüüd tasakaal);

• sotsiaaltöötajad ja nõustajad (2024: puudujääk, nüüd tasakaal).

Loomakasvatuses on piirkonniti suured erinevused ja kohati suur tööjõupuudus. Muutust eelmise aastaga mõjutab enam Harjumaa ja Raplamaa liikumine puudujäägist tasakaalu. Maakonniti on aga endiselt selles valdkonnas töökätest puudus.

Tervishoiu- ja haridustöötajaid napib endiselt, aga ka operaatoreid

Suur tööjõupuudus on juba aastaid tervishoius ja hariduses ning suuri muutusi ei näita ka viimane uuring. Jätkuvalt ei ole lihtne värvata arste, psühholooge, logopeede, koolide vanema astme õpetajaid. Need on kõik erialad, kus õppimine võtab palju aega ja lähiaastatel töötajate puudus püsib. Tikutulega otsitakse just pealinnast kaugemates kohtades eriarste, õenduse keskastme spetsialiste, füsioterapeute, logopeede ning psühholooge. Üldhariduskoolide vanema astme õpetajate leidmine on samuti Eestimaa äärealal tõeline väljakutse.

Seekordses uuringus torkab veel silma, et tööjõupuudus on kasvanud tehnikaga seotud valdkondades:

• elektrotehnika tehnikud;

• tselluloosi- ja paberitootmise operaatorid;

• tõsteseadmete juhid;

• mehaaniliste seadmete koostajad.

Kui eelmisel aastal oli nende ametite puhul pigem tasakaal, siis 2025. aastaks on paljud neist liikunud selgesse puudusesse.

Teenindussektoris sõltub tasakaalutase piirkonnast

Teistpidine liikumine on toimunud teeninduses. Eelmisel aastal oli teeninduses mitmeid ametikohti tasakaalu- või puudujäägi poolel, näiteks kokad, kelnerid, kassapidajad, poemüüjad. Nendes valdkondades tööd otsides tasub kindlasti vaadata ka iga maakonna prognoosi eraldi, sest näiteks kokkade puhul on mõnes maakonnas tasakaal, kuid teises suur puudujääk.

Tervishoiu- ja haridussektor vajab lahendusi

Kokkuvõttes saab öelda, et tööturul on toimunud mitmeid muutusi: tööjõu voolavus on vähenenud, tööpakkumisi on vähem ja tööjõu pakkumine on ühtlasem. Kuigi paljud ametid liiguvad tasakaalu suunas, näitavad tulemused ka pikaajalist probleemi – tervishoiu- ja haridussektori tööjõupuudus ei leevene julgete lahendusteta.