Konkurentsiamet algatas järelevalvemenetluse peaaegu kõigi suuremate jaekettide kohta, et uurida nendes ettevõtetes ebaausate kaubandustavade kasutamist toidumüüjate suunal.
Uurimise all on Coop Eesti Keskühistu, Selver AS, AS Prisma Peremarket, Rimi Eesti Food AS, Maxima Eesti OÜ ning AS OG Elektra, uurimist ei alustatud Lidli suhtes. Kõigile seitsmele firmale esitas konkurentsiamet eelnevalt teabetaotluse. Seega tuvastati neist kuuel lepingutes ebaausa kaubandustava tunnuseid.
Toidutootjatel on probleeme just jaekettidega
Konkurentsiteenistuse jurist Kristin Truus (pildil) ütles, et 2025. aasta fookusteemana asus konkurentsiamet kontrollima jaekaubandusettevõtjate ning põllumajandus- ja toidutootjate vahelisi lepingutingimusi ja aasta esimesel poolel analüüsiti kokku ligikaudu 140 lepingut.
„Konkurentsiameti eelnev küsitlus oli näidanud, et viimase aasta jooksul on enamik toidutarnijaid kokku puutunud ostjate ebaausate kaubandustavadega, vaatamata sellele, et selliste tavade kasutamine on seadusega keelatud,“ ütles Truus. Pea 76% küsimustikule vastanutest tõi välja, et enim probleeme ebaausate kaubandustavadega esineb jaekettidega.
Ebaausat kaubandustava võib määratleda kui lepingutingimust või tegu, mis kaldub oluliselt kõrvale heast äritavast, on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõttega ning on ühepoolselt kehtestatud ühe kaubanduspartneri (ostja) poolt teise kaubanduspartneri (müüja) suhtes.
Truusi sõnul on näiteks 60% toidutarnijatest puutunud kokku ühepoolsete muudatustega lepingutingimustes.
„48% on kogenud hilinenud makseid ja tellimuse tühistamist lühikese etteteatamistähtajaga ning 47% juhtudest on müüjalt nõutud müügiga mitteseotud tasusid, 43% tarnijatest on kokku puutunud ka kaubanduslike ähvardustega,“ ütles Truus.
Uurimine ei tähenda rikkumist
Konkurentsiamet rõhutab, et menetluse algatamine ei tähenda rikkumise toimepanemist ega selle tuvastamist. Kõigile menetlusalustele isikutele antakse võimalus asja kohta oma arvamus esitada.
Rimi Eesti juht Kristel Mets ütles Aktuaalsele Kaamerale (4.11.25), et neil on kõik lepingud korrektsed. „Kõik lepingud on alati kahepoolselt allkirjastatud ja kokku lepitud. Meie lepingud on kaubandustavade järgi koostatud. Me ei survesta tootjaid lepinguid muutma,“ ütles Mets.
Eesti juhtiv toidutööstuse kontsern Maag Food pole jaekettidelt lepingute osas survet tundnud. Maag Foodi juhatuse esimees Silver Kaur tunnistas ERRile, et kindlasti on olemas ettevõtteid, kes on rahulolematumad kui ne-
mad.
Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul ei saa ükski ettevõte arusaadavatel põhjustel teemat kommenteerida ja tuleb ära oodata menetluse tulemused. „Ma ei ruttaks ette, aga kindlasti suurte ja tugevate kaubamärkide omanikel on pisut rohkem eeliseid kui väiksematel,“ märkis Poti-
sepp.
Nii võimalike eeliste andmine kui väidetav väiksemate toidutootjate survestamine avaldab paratamatult mõju ka hindadele.
