Kompromiss Keila Jõepargis: elamuid rajatakse vähem (0)
Keila Jõepargi arendajad pakuvad välja võimaluse, et senise kuue plaanitud elamu asemele ehitatakse kinnistutele vaid kaks elamut. Need asuksid endiste hoonete asemel, pargialale jääks aga esialgu tühi kinnistu.

Planeeringu kohaselt soovib Ameerika Ühendriikides elav omanik Arne Kalm rajada endale kuuluvale maa-alale kuus elamut 46 uue eluasemega ja hulga parkimiskohti. Kava aga leidis Keila elanike hulgas vastasseisu. 18.juulil anti linnavalitsusele üle 1478 allkirjaga ühispöördumine. Selles kinnitati, et elamute rajamine Jõeparki on vastuolus avalike huvidega. Osaliselt asuksid need kõrghaljastuse alal ja jõe kallaste ehituskeelu vööndis. Saarel asub kunagise mõisa peahoones maakonna muuseum ning samas kõrval ka väikelinnuse varemed.

Et arutada edasisi plaane, võimalikke kompromisse ning tegevust, kutsuti huvilised 29. augusti õhtuks linnavalitsuse saali. Sajakonnale keilakale andsid pea kolme tunni jooksul selgitusi arhitektibüroo ARX arhitekt Ilmar Heinsoo, linnapea Enno Fels ja abilinnapea Timo Suslov.

Suured plaanid

Ilmar Heinsoo ütles, et omanik Arve Kalmu vanaisa Alfred ostis mõisasüdame aastal 1918. Omandireformi käigus tagastati lapselapsele peaaegu kogu ala. Tagastamata jäid vaid olemasolevate elamute alused, omanik loobus ka muuseumihoone krundist. Praeguseks moodustab Jõepargist pool sotsiaalmaa, 35 protsenti elamu- ja 15 protsenti kaitsealune maa.

“Arendamise plaanid algasid juba 1994. Lõunaosasse pidanuks ehitatama hulk elamuid, selle keskele aga spordiväljak ja -hoone. Üldplaneering koostati aastatel 1995-1998,” ütles Heinsoo. Sellele järgnes majanduskriis. Eelmisel kümnendil omaniku rahastatud uuringutes selgus, et muuseumi ees on mõisaaed ning lõunaosas mitmete rajatiste asemed. 2013 kuulutas keskkonnaamet lõunaosa pargialaks. Kahanes ka kruntide arv. Üldplaneeringus oli neid 15, hiljem aga üheksa. “Mullune plaan oli selline, et muuseumist lõuna poole rajatakse neli elamut. Linnuse tänavast põhja poole kaks elamut. Üks neist asub endise mõisa karjakastelli kohal,” selgitas Heinsoo. Ehitusalune pind vähenes 7500 ruutmeetrilt 5000-ni.

Osa arendust jääb ära

Pooleteist kuu jooksul on linnajuhid kohtunud keskonnaministriga, keskkonnaameti juhtkonnaga, arendajate ja omaniku esindajaga. “Eelmisel nädalal sai selgeks, et kompromiss on võimalik. Arendaja poolt valitud uus variant on selline, et muuseumist lõuna poole elamuid ei tule,” ütles Timo Suslov. See tähendab, et Orjakivist jõe poole asuv kinnistu jääb tühjaks ning sinna ei ehitata midagi. Küll arendatakse hooned endiste rajatiste asemele Linnuse tänavast põhja poole. Karjakastelli kohale plaanitud hoonel on kaks korrust. Ükski uus elamu ei tohi olla kõrgem kui mõisahoone ehk maakonna muuseum.

Jõe tänava elanikud uurisid, miks puuduvad tänaval kõnniteed. Liiklus on tihe ning kui Jõepargis ja kunagise Harko maa-alal algavad arendused, siis suureneb autodevool veelgi. Linnapea Enno Fels ja Timo Suslov kinnitasid, et varsti algab Ohtu tee ja Ülesõidu tänava vahel kõnniteede ehitus. Kindlasti on tarvis Rõõmu kaubamaja lähedale uut raudteeülesõitu. Protestijate pöördumises tehti ettepanek: riik või linn võiks pargi kinnistud ära osta. “Seda ei tule. Samuti ei tule ka kinnistute vahetust,” ütles Enno Fels.

  • This field is for validation purposes and should be left unchanged.