Hiljaaegu kirjutas Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonna dekaan, professor Gert Jervan koos mitmete teiste rahvusvaheliselt tuntud inimestega alla avalikule kirjale, mille sisu võiks kokku võtta ühte pisikesse lausesse – tehisintellekt võib olla saatanast.

See kiri, aga ka mitmed muud sündmused – Itaalias tehisintellekti arendamise peatamine, ühiskonna kasvav hirm tehisintellekti arengu ees – pani kolm Tallinna Tehnikaülikooli professorit kokku kutsuma pressikonverentsi. Nendeks teadjameesteks olid rakendusliku tehisintellekti professor Tanel Tammet, professor Gert Jervan ja infotehnoloogia teaduskonna keeletehnoloogia kaasprofessor Tanel Alumäe.

Gert Jervan. 

Gert Jervan: „Andsin tõesti oma allkirja palju furoori tekitanud pöördumisele. Sellist mõtet kirjast, et AI (tehisintellekt on inglise keeles artificial intelligence, edaspidi AI) on saatanast, küll läbi ei jookse, see on ajakirjanduslik liialdus. Küll kutsub kiri üles peatama GPT-4-st võimekamate tehisintellektimudelite arendamine vähemalt kuueks kuuks. Ja ennekõike oli kiri mõeldud juhtimaks ühiskonna tähelepanu probleemidele, mis AI arenguga juba lähitulevikus kaasneda võivad. Pöördumisele kirjutas teiste hulgas alla ka näiteks Elon Musk, keda tunneme just erinevate tehnoloogiate tulihingelise arendajana.“

Millised probleemid tehisintellekti arenedes inimkonda oodavad?

Tanel Tammet: „Kui nüüd küsida, millisel tasemel on meie ülikooli teadlased AI arendamisel võrreldes maailmatasemega, ütleksin, et oleme täiesti maailmatasemel. Teadlased teevad mingis nišis tööd ja selles kitsas nišis on nad maailma parimad. Loomulikult püüame nišši avardada, otsime võimalusi, kuidas see oma nišš sobitada suurde pilti, üldisesse arengusse.“

Tanel Alumäe. Fotod Ülo Russak 

Tanel Alumäe: „Mina tegelen keeletehnoloogiaga. Mida levinum on keel, mida rohkem on selles keeles artikleid internetis, seda adekvaatsemalt täidab AI ka talle antud ülesandeid. Meie arendame keeletehnoloogiaid väheste ressursside tingimustes. Selgitame, kuidas adopteerida suurte keelte tekste eesti keelde. Omas nišis oleme maailmas tegijad. Meie tööst ei ole kasu ainult Eestis, sama probleemi ees on teisedki väikesed keeled.“

Gert Jervan: „Neid võimsaid AI mudeleid, mis on maailmas furoori tekitanud, avalikkuse AI-st kui võimalikust ohust kõnelema pannud, ei ole valmistanud mitte ülikoolid, vaid võimsaimad tehnoloogiaettevõtted nagu Microsoft, Google ja Facebooki emafirma Meta. Ka maailma tuntuimad ülikoolid, nagu näiteks Stanford, ei suuda suurte korporatsioonidega AI arendamises konkureerida.“

Tanel Tammet: „AI-ga on maailmas tegeldud viimased pool sajandit. Täna on tehisintellekt kõikjal meie ümber – suured laohaldussüsteemid, isesõitvad sõidukid, isegi kodused robottolmuimejad ja robotmuruniidukid põhinevad AI-l. Meiegi ülikooli põhieesmärk on viia AI tööstusesse. Teistel eesmärkidel on välja töötatud viimased GPT mudelid. Need mudelid, mis otse inimesega suhtlevad, võivad tekitada ka probleeme.“

Millist kurja võib teha tehisintellekt?

Tanel Tammet: „Tehisintellekti kaudne mõju maailmale on see, et AI võimaldab tsentraliseerida maailma majanduse. Näiteks liigub aina rohkem reklaamiraha võimsatel algoritmidel baseeruvate Google’i ja FB kätte. Kaubanduses läheb üha suurem osa Amazonile, taksonduses Boltile. Kõige võimsamaid keelemudeleid suudavad luua vaid suurkorporatsioonid, kellel on hoovad ja vahendid nende treenimiseks ja kasutamiseks. See mõjutab ka poliitika tsentraliseerimist. Nii et me ei peaks küsima: mis suudab teha masin, vaid pigem mida suudab ja võib teha suurkorporatsioon? Hollandi maksuamet ja sotsiaalamet treenisid välja võimeka AI mudeli, mis pidi selgitama, kas väljamakstud vanemahüvitised on alati õiguspärased, kas keegi pole saanud raha pettusega. Peatselt genereeris AI-l põhinev süsteem 100 000 teadet neile, kes tema arvates polnud saanud vanemahüvitist õiguspäraselt. Hilisem inimeste poolt läbi viidud audit näitas, et 90 protsendil juhtudest pani masin valesti. Ta kahtlustas pettuses eriti immigrante, keskmisest sissetulekust väiksemapalgalisi… Inimesed sattusid pankrotti, perekonnad lagunesid. See süsteem oli nii jõhkralt diskrimineeriv, et Hollandi valitsus pidi tagasi astuma.“

Nii et me ei peaks küsima: mida suudab teha masin, vaid pigem mida suudab ja võib teha suurkorporatsioon?

Tanel Alumäe: „AI mudelite arenduses on kõnesüntees teinud suuri edusamme. On täiesti võimalik luua arendus, kes kellegi kõnet kuuldes võib seda juba ise jäljendada talle etteantud teemal. Siit edasi mõeldes – saab konstrueerida mudelid, kes helistavad kellelegi tuttava häälega, küsivad laenu…“

Mis kasu on ChatGPT-st?

Tanel Tammet: „Tehisintellekt on viimastel aastatel üllatavalt kiiresti arenenud: GPT3 tuli välja poolteist aastat tagasi, täiendatud palju võimsam mudel ChatGPT mõned kuud tagasi, GPT4 mõned nädalad tagasi. Arengud jätkuvad. Masin suhtleb inimesega, genereerib tekste, joonistab pilte. Ma ei imestaks, kui varsti AI asendaks IT-inimesi programmeerimisel, koodikirjutamisel. On ju koodikirjutamine mõneti käsitöö. Inimeste kanda jääb tulevikus probleemidele loovate lahenduste leidmine, nende edastamine masinale.“

Gert Jervan: „Praegu on Eestis probleemiks väikeste maakoolide sulgemine, pole õpetajaid. Koroona ajal toimus õppetöö läbi Zoomi. Minu arvates pole see jätkusuutlik, tulevikumudeliks ei pea olema õpilased virtuaalses ruumis. Aga ChatGPT või selle mudeli edasiarendused – see on minu arvates võimalus lastel ise õppida. Peale uue info hankimise saab laps pidada kellegagi ka vestlust. See on individuaalne, intensiivne tagasiside õppeprotsessis.“

Tanel Alumäe: „Mina ise olen kasutanud AI tööriistu artiklite kirjutamisel. AI abi seisneb sellest, et kirjutan akadeemiliselt mitte väga ilusa teksti ja siis ütlen: aita korrastada. Ja AI abiga moodustuvadki paremad laused. Ma ei võta seda teksti koopiana, vaid kasutan osaliselt oma teksti lihvimiseks.“

Kas tehisintellekti arendamist või kasutamist on vaja reguleerida?

Tanel Alumäe: „Mina ei usu, et oskame praegu regulatsioone luua. Uute AI mudelite areng on nii kiire olnud, et me ei suuda ennustada, kuhu jõuame kahe- kolme aasta pärast. Kui arenduses tekib rahunemisfaas – ja see kindlasti tekib –, siis hakkame mõtlema regulatsioonile.“

Gert Jervan: „Eesti kontekstis reguleerimisest rääkida pole mõtet – probleeme tekitavad AI mudelid luuakse mujal.“

Tanel Tammet: „AI mudelid suudavad teha imelisi asu, aga reaalses maailmas pole nad veel võimelised tegutsema. Täna oleme sellest veel väga kaugel. Tooksin siia ühe võrdluse isesõitvate autodega, mis põhinevad samuti tehisintellektil. Esimeste autode ilmumisel usuti, et varsti on kõik kohad isesõitvaid autosid täis. Nüüd oleme targemaks saanud – isesõitvate autode aeg on edasi lükkunud, tehisintellekti jaoks on osutunud auto juhtimine palju keerulisemaks kui alguses arvasime. Ometigi pole autoga sõitmine maailma keerulisim töö. Sellega saab hakkama enamik inimesi. Nii on see väga paljude asjadega kõige erinevamates eluvaldkondades.“

Suhtlus ChatGPTga

Mis on artificial intelligence? Palun vasta eesti keeles.

Kunstlik intelligentsus on arvutiteaduse valdkond, mis tegeleb arvutisüsteemide loomise ja programmeerimisega, et need suudaksid teostada ülesandeid, mida tavaliselt seostatakse inimintellektiga, nagu näiteks õppimine, tajumine, mõtlemine ja probleemide lahendamine. AI kasutab selleks erinevaid meetodeid, sealhulgas masinõpe, süvaõpe, loogika ja statistika.

AI rakendused hõlmavad laias valikus valdkondi, alates tarkvarast ja robootikast kuni autonoomsete sõidukite, meditsiinitehnoloogia ja finantsteenuste valdkondadeni.

AI põhineb suurele andmehulgale ja nende analüüsile ning on seetõttu oluline valdkond ka andmeteaduses.