Vastab Denis Nikolajev, kindlustusfirma Balcia Eesti tegevjuht.

Mida kipuvad koduomanikud küttehooajaga seoses unustama?

Kui esimene lumi on alati ootamatu, siis küttehooaeg ei tohiks ühelegi koduomanikule tulla nii, et selleks pole ette valmistatud. Oma küttekollete, ahjude ja korstnate eest tuleb hoolt kanda ja neid puhastada. Seda kipuvad unustama isegi kogenud majaomanikud ning nii mõnedki uued koduomanikud pole sellest siiski piisavalt teadlikud. Eramajas võib küll korstnat ka ise pühkida, kuid iga viie aasta jooksul peab süsteemid vähemalt korra üle vaatama kutseline korstnapühkija. Ainult tema saab väljastada korstnapühkija akti. See akt on oluline dokument, mis on vajalik selleks, et õnnetuse korral saaks kindlustusfirma kahjud katta. Kortermajade ja ridaelamute puhul peab akt olema väljastatud lausa igal aastal. Pelletikatlad vajavad samasugust hooldust ja korstnapühkija akti.

Milliseid ettevaatusabinõusid tuleks rakendada?

Igas kodus peab olema vähemal üks töökorras suitsuandur. Soovitatav on paigaldada suitsuandur igale korrusele, või isegi igasse tuppa, sest tulekahju areneb eluohtlikuks väga kiiresti. Suitsuanduri eluiga on olenevalt tootjast ja hinnast 3–10 aastat ning seejärel tema töövõime väheneb või kaob. Ahjuga kütmise puhul on oluline avada siiber ja hoida seda kogu kütmise ajal täielikult avatud asendis. Ära paiguta puid kuivatamiseks ahju või pliidi peale ega ette. Koldest eemaldatud vana jahtunud tuhk tuleb panna mittepõlevast materjalist anumasse, viia see kohe õue ja ladustada ohutus kohas, põlevatest materjalidest vähemalt meetri kaugusele.

Milliseid vigu kütmisel tehakse?

Esimeste külmade puhul tuleks hoiduda ülekütmisest. Ei maksa kütteseadet kohe täisvõimsusel huugama panna, ka see vajab natuke sisse töötamist. Alustage väikese soojusega. See kehtib nii elektrikütte kui ka ükskõik millise muu kütteseadme puhul. Kui kasutate ahju, siis sügise esimene kütmine peaks olema lihtsalt väike tulekene mõne haluga.