Rammu on Jõelähtme vallas paiknev püsiasustuseta väikesaar, mida veel hiljaaegu ilmestasid kaks silindrilist tuletorni – alumine ja ülemine. Neist ülemine murdus 12. jaanuari tormis.
“Tuletorn on ehitatud samal ajal Tallinna uussadama ehk Muuga sadamaga, seega aastatel 1986-1987. Selle ehitasid venelastest sadamatöölised, torn on Leningradis projekteeritud tüüpprojekt,” teatas Priit Põiklik veeteede ametist murdunud torni kohta.
Torn jõudis töötada väga lühikest aega. “Kui Muuga sadam sai valmis, hakkas ta tööle, aga kui venelased 1990. aastate alguses välja läksid, siis võtsid nad muuhulgas kaasa ka torni sisseseade, tegid nii-öelda kõik lagedaks ja sellest peale torn enam ei töötanud,” kurtis Põiklik.
30 meetri kõrguse metallsilindertorni sees paiknes keerdtrepp torni minekuks. “Aga selles tornis oli päris suur pragu konstruktsioonis ülemineku kohal, kus alumine koonus läks üle silindriks,” selgitas Põiklik. “Tormid ja niiskus teda lagundasid, metall väsis. Tuule käes on ju sellisel metalltornil ka oma võnge sees. Eks ta siis kõikus, kuni 12. jaanuari torm temast jagu sai.”
Navigatsiooniteabes oli tuletorn seni märgitud märgitud maamärgina (nagu korstnad kui kõrgemad ehitised), mis nüüd navigatsioonikaartidelt eemaldatakse.
“Rammu ülemise tuletorni kinnistu ei kuulu riigile ega ole veeteede ameti hallata ja seetõttu ei oska me ka öelda, mis murdunud tornist edasi saab. Meie teada omanik seda taastada ei plaani,” väitis Põiklik.
426-ruutmeetrine kinnistu, millel murdunud tuletorn paikneb, kuulub 2005. aastal loodud MTÜle Loo Mõis, mille juhatuse liikmed on abikaasad Madis Praks ja Irmeli Praks.
Irmeli sõnul oli torn juba pikemat aega lukustatud ning sinna ei tohtinud üles minna. Madise väitel on plaan torn ümber ehitada vaateplatvormiks. “See tuleb umbes üheksa meetrit kõrge,” ütles ta.
Raha ümberehituseks on kavas küsida keskkonnainvesteeringute keskuselt. Vaateplatvorm valmiks paari-kolme aasta jooksul.
Endiselt on püsti Rummu saare alumine tuletorn, aga see ei ole nii kõrge, kui oli tormis murdunud ülemine.
