Eestis nii nagu teisteski lääneühiskondades valitseb selge linnastumise tendents. Meie hajaasustusega riigi ääremaastumine seab meid silmitsi tõsiste demograafiliste ja majanduslike riskidega. Olukorra muudab veelgi keerulisemaks asjaolu, et Eestis on sisuliselt üks suur tõmbekeskus – Tallinn koos Harjumaa nn kuldse ringiga.
Kui me sellele probleemile lahendust ei leia, siis terendab meile tulevikus Eesti, mille terve elanikkond on koondunud Harjumaale ja suurematesse maakonnakeskustesse. Seega peame looma motivatsioonipaketi kohalikele omavalitsustele, mis aitaksid kaasa ettevõtlusele arendamisele ja ühes sellega ka asustusele väljaspool suuremaid keskuseid.
Haldusreform oli alles algus
Kaasaegse riigikorralduse võtmesõnaks on kohalike omavalitsuste ja kogukondade võimestamine. Keskvalitsuse tasandil toiminud tsentraalne juhtimine ei paku lahendusi enamikele kohalikku elu puudutavatele küsimustele.
Kohalikke elanikke puudutavad küsimused tuleb otsustada ja lahendada elanikele kõige lähemal tasandil – kohalikes omavalitsustes. 2017. aastal läbi viidud haldusreformi eesmärk oligi täita seda põhimõtet – suurendada omavalitsuste võimekust avalike teenuste pakkumisel ning nende konkurentsivõimet. See suur haldusterritoriaalne reform vähendas meie kohalike omavalituste koguarvu 213-lt 79-le. Tänaseks on keskmine omavalitsuse elanike arv ja pindala peaaegu kolmekordistunud. Haldusreformi tulemusena sai omavalitsuste uued piirid Eestimaa kaardil maha märgitud.
Edasi tuleb meil aga minna sisulisemate küsimustega nagu omavalitsuste tugevdamise tööriistakasti kokkupanemisel – kohaliku omavalitsuse tulubaasi tugevdamise, kohaliku finantsautonoomia tõstmisega ning maade korralise hindamisega.
Üheks kohalike omavalitsuste tugevdamise instrumendiks võiks olla ka kohalikele omavalitsustele ettevõtluse arendamise ja edendamise rolli andmine koos motivatsioonipaketiga.
Kui pole inimesi ja ettevõtteid, siis ei ole ka tugevat omavalitsust
Kohalike omavalitsuste rollist ettevõtluse arendamisel on aastaid räägitud. Kohalikud omavalitsused, kus puudub ettevõtlus ja soosiv keskkond ettevõtluse edendamiseks, ei ole jätkusuutlikud. Omavalitsused, kus ei ole inimestel töökohti, loob pinnase inimeste väljarändeks ning ääremaastumiseks. On palju kergem käia tööl elades töökoha lähedal ning seepärast kolivad paljud inimesed väikestest omavalitsustest suurematesse keskustesse. Ja seda näitab meile ilmekalt Eesti demograafiline pilt.
Inimeste väljarändega väheneb kohalike omavalitsuste tulubaas. Peamine kohalike omavalitsuste tulu tuleb üksikisiku tulumaksust (täna on see 11,96% makstavast tulumaksust, mis laekub sellesse kohaliku omavalitsuse eelarvesse, kuhu inimene on rahvastikuregistri järgi sisse kirjutatud).
Peaksime mõtlema, kuidas kohalikke omavalitsusi võimestada ning anda neile tööriistakasti ettevõtluse edendamiseks. Kindlasti seab siin omad piirid regionaalsed erisused ja eripärad. Aga proovida kindlasti tasub.
Riigikontrolli sisukas kontrolliaruanne “Kohalike omavalitsuste roll ettevõtluse edendamisel” jõuab samale järeldusele. Kas ja mil viisil saaksid omavalitsused senisest enam ettevõtluse arengusse panustada? (Riigikontrolli aruanne Riigikogule, Tallinn, 12. veebruar 2020).
Aruandest selgub, et ettevõtluse tähendus ja selle mõjutamise võimalused on Eesti omavalitsustes sageli läbi mõtlemata. Seda mõjutab suuresti asjaolu, et omavalitsusele ei kaasne ettevõtlusega seoses otsest täiendavat kasu. Samuti tuleb arvestada, et omavalitsusi mõjutab otseselt ka maapuudus. Eelkõige puudutab see tööstusalade rajamist, mis on – Narva ja Jõhvi tööstusparkide näitel – end tõestanud kui üks parimaid meetmeid soodustada suuremat lisandväärtust ja töökohti loovat ettevõtlust.
On piirkondi, kus omavalitsustel ei ole võimalik tööstusalade loomisega tegeleda, sest selleks sobilik maa on riigi käes. Selleks, et neid probleeme lahendada, tuleb üle vaadata ka riigimaa eraldamise põhimõtted kohalikele omavalitsustele.
Kohalikele omavalitsustele rohkem vabadust ja motivatsiooni
Tänases õigusruumis puudub tõhus motivatsioonisüsteem, millega suunata omavalitsusi ettevõtluskeskkonnaga rohkem tegelema. Ainus arvestatav seos omavalitsuste rahastamise ja ettevõtluse arendamiseks tehtud pingutuse vahel tekib suurema üksikisiku tulumaksu pinnalt, mis uute või paremini tasustatud töökohtadega kaasneb.
Motivatsiooni suurendamiseks tuleb üle vaadata omavalitsuste rahastamise, samuti neile riigimaa eraldamise põhimõtted.
Riigikontroll on teinud ka tänuväärsed ettepanekud, kuidas kohalike omavalitsuste huvi ettevõtluse valdkonna arendamiseks äratada:
• dividendidelt makstava tulumaksu suunamine kohalikku eelarvesse;
• käibemaksu osaline suunamine kohalikku eelarvesse;
• keskkonnatasude kohalikku eelarvesse laekuva proportsiooni suurendamine;
• omavalitsusele laekuva üksikisiku tulumaksu osa suurendamine;
• ettevõtjatele piirkondlike maksusoodustuste tegemine;
• turismimaksu kehtestamine.
Rahastamine on lõppkokkuvõttes poliitiliste valikute küsimus, kuid ideaalis võiks omavalitsuste aktiviseerimiseks nende rahastamist suurendada ja lisada tulubaasi komponendi, mille jaotus omavalitsuste vahel sõltuks ettevõtluse seisu iseloomustavatest näitajatest, näiteks töökohtade arvust.
