See, kuidas meie riigis metsa majandatakse, on tekitanud rohkelt küsimusi, arutelusid ja ka hirmu inimestes üle Eesti.
Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) juhatuse liige Erko Soolmann, kelle vastutusvaldkonnaks on metsamajandamine, vastab nii mõnelegi küsimusele, mille on esitanud erinevad loodusele pühendunud MTÜ-d ning Eesti metsade käekäigu üle muret tundvad kodanikud.
Miks on RMK-l tekkinud maine, et kõike tehakse kohalike arvamusest hoolimata? Kas vallavalitsused ja kohalikud saavad piisavaid ning neid rahuldavaid põhjendusi erinevate metsatööde teostamise kohta?
RMK on juba enam kui seitse aastat korraldanud asumilähedaste või muul moel kogukonnale oluliste metsade (KAH-alad, kõrgendatud avaliku huviga alad) majandamisplaanide seadmiseks arutelusid. Selle aja jooksul oleme koosolekute ja ühise plaani pidamise põhimõtetes mitmeid muudatusi teinud.
Kui algselt andis RMK rahvale teada, et meil on nendes metsades plaanis teha nii- ja naasuguseid raietöid, siis nüüd kuulame hoolega inimeste arvamusi- ettepanekuid ja võtame neid tööde plaanimisel ja korraldamisel arvesse, kui nende elluviimisel on alal uute puude kasvatamine võimalik.
Häid näiteid asulate lähedal metsades vajalike tööde kohta sõlmitud kokkulepete osas on meil hulgaliselt. Heas koostöövaimus oleme kokkulepped saavutanud tänaseks ligi sajal KAH-alal vajalike metsatööde tegemiseks. Harjumaal saab esile tuua Kõmmaste-Harju-Risti, Kernu kooli ja Kiiu diskgolfi ümbruse riigimetsas plaanitud tööde kokkulepped.
Pigem on erand see, kui kohaliku omavalitsuse ja konkreetse kogukonnaga kokkuleppele ei jõuta. Sel juhul ka metsade uuendamiseks vajalikke töid ette ei võeta.
RMK on KAH-ala koosolekutel pea alati väitnud kogukonnale, et püsimetsandus ei ole võimalik. See väide kõlab kõikide erinevate metsatüüpide puhul. Kes kontrollib RMK poolt esitatud väidete õiguspärasust?
Riigimetsa majandamisel näitavad senised katsed, et püüd vana metsa all üksikute puude raiumise järel uut metsa kasvatada ei anna reeglina head tulemust. Miks? Noored puud vajavad kasvamiseks palju valgust ja toitaineid. Üksikute puude raie järel alles jääv liialt tihe mets või liiga kitsas lagendik lihtsalt ei võimalda kasvutingimusi uutele puudele. Raie järel tekkiva lagedama koha vallutavad viljakal pinnasel kiirekasvulised lehtpuud.
Rahvakeeli öeldes tekib võsa ning soovitud metsauuendust ei teki. Alternatiivsed metsauuenduse võtted on end tõestanud ja õigustanud väheniisketel liivase pinnasega aladel, mis on sobilik mändide kasvuks. Sellistel KAH-aladel olemegi kasutanud alternatiivseid raieviise, nagu näiteks aegjärgseid raieid.
Kas RMK plaanib jätkata KAH-alade lageraiumist ja kogukondade teavitamist kaasamise asemel? Näide: Juuliku mets, KAH-ala ja valla üldplaneeringus kehtestatud rohevöönd, kus kaasamine toimus 2019. aastal, koosolek korraldati kohalikule kogukonnale vähem kui 24 tunnise etteteatamisega. Kohalikele anti teada, et tegemist on „küpse majandusmetsaga“. Tänaseks on alal registreeritud vääriselupaigad, tegemist on KAH-ala ja rohevõrgustiku alaga.
KAH-aladel majandatavates metsades on peamine eesmärk metsa kõigi hüvede säilitamine ka kaugemas tulevikus. Metsa sotsiaalne väärtus on seatud esikohale ja selle väärtuse järjepidevuse tagamiseks oleme arvestanud optimaalsete metsamajanduslike uuendus- ja kasvatusvõtetega. Sealjuures arvestanud kogukonna soove ja kaalunud erinevaid metsakasvatuslikke võimalusi ja teostatavust pikaajaliste eesmärkide saavutamisel.
Uuendusraiete täielik vältimine ei peaks olema puhkemetsades eesmärk omaette – eesmärk puhkemetsas on nende metsade mitmekesisuse ja järjepidevuse tagamine, milleks on vajalik alal vanade, keskealiste ja noorte puude esinemine, raiealade oskuslik paigutus ja puuliigiline mitmekesisus kogu puhkemetsa alal. Raieliigi nimetus ei oma puhkemetsade eesmärgi täitmisel sisulist tähtsust.
Peamine on see, et raie tulemusel oleks võimalik saavutada puhkemetsa eesmärk – et säiliks ajas püsivalt soovitud metsailme kogukonna elluviidavaid soove arvestades ning hoida seejuures metsade vanuselise jaotuse head tasakaalu – et kogu aeg oleks nii noort, keskealist kui ka vana metsa. Kaasamiskoosolekud ongi hea viis asjast huvitatud kogukonna liikmetele seda kõike selgitada, minna metsa ja täpselt näidata, miks mingi metsakasvatuslik võte või raieliik vajalik on. Ikka selleks, et metsaga seotud hüved säiliks sealsele kogukonnale ka aastakümnete pärast.
RMK-le on usaldatud roll riigile kuuluvat metsa hallata. Tasakaalu leidmine erinevate väärtuste vahel on võtmeküsimus, mida me ka käimasoleva RMK uue arengukava koostamise käigus oleme käsitlenud.
Reeglina on see selgitustöö tulemuslik. Oleme analüüsinud kaasamiste käigus saadetud ettepanekuid, millest enamus on sisulised ja seotud raieala väljanägemisega raietööde järgselt. See iseloomustab selgelt, et tegu ei ole RMK poolt pelgalt teavitamisega, vaid kaasamise käigus arutatakse läbi avalikkust enim huvitavad konkreetse KAH-alaga seonduvad sisulised metsa raiumise ja uuendamisega seotud teemad.
Kas RMK peab KAH-alasid (kogukonna- ja asulate kaitsemetsasid) tavalisteks majandusmetsadeks?
KAH-aladel on nii kaitsealuseid kui ka majandatavaid metsi. Metsaseaduse mõistes on tegemist alaga, kus metsamajanduslike tööde planeerimisse tuleb kaasata kohaliku kogukond või elanikud. Majandatavad metsad on metsakasvatuslikult selliseks kujundatud. See aga ei tähenda, et nende majandatavate metsade ainuke eesmärk peaks olema majanduslik tulu. Peamine eesmärk on majandusmetsade jätkusuutlik majandamine viisil, mis arvestaks harjumuspäraste metsahüvede säilitamist kohalikele inimestele ajast aega.
Lageraie on häiring, mis taastub nii pika perioodi jooksul, et inimesed ei saa oma eluaja jooksul oma kogukonnametsa tagasi. Kuidas on võimalik väita, et lageraie KAHalal jätab alles metsa mitmekesisuse ja järjepidevuse?
KAH-ala koosneb enamasti erineva vanusega metsadest. Korraga uuendatakse väikest ala, et häiring loodusele ei oleks koormav, inimeste silma liigselt ei riivaks ning metsade jätkusuutlikkust tagav vanuseline struktuur säiliks. Eesmärk on, et kogu aeg oleks nii noort, keskealist kui ka vana metsa. Meil on pikk vaade. Üle mitme eluaja tegelikult. Rakendatavate uuendusraiete üks eesmärkidest on tagada elujõulise ja arenguvõimelise noore metsa kasvamine selleks, et ka järeltulevatel põlvedel säiliksid majandusmetsadest saadavad väärtused.
Hetkel ametisolev valitsus on koalitsioonilepingus oma valijatele lubanud püsimetsandust KAH-aladel, kui kaugel on selle lubaduse teostamine?
Koalitsioonileping lubab katsetada riigimetsa hoidmist ja majandamist kogukonnametsana ning püsimetsana KAH-aladel. Püsimetsanduse katsealade loomine riigimetsa erinevates kasvukohatüüpides on RMK-l koostöös ülikooliteadlastega plaanimisel.
Kas RMK plaanib jätkata kaitsealuste liikide elupaikade lageraiumist? Kuidas on see põhjendatud ja kas see on vältimatu? Kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks juhtis hiljuti avalikkuse tähelepanu sellele, et riik on küll loonud metsisele kaitse tegevuskava, kuid samal ajal lageraiutakse metsise elupaikasid ning liigi arvukus on languses.
Kaitsealuste liikide elupaikades on raied väga rangelt reglementeeritud ja keskkonnaameti spetsialistid määravad seal, kas ja millistel tingimustel on majandustegevus lubatud. RMK on seni lähtunud ja lähtub ka edaspidi keskkonnameti seatud tingimustest. Raietöödele seatavad tingimused on koostatud koostöös liigiekspertidega. Lisaks lähtub RMK enda sisemistest juhenditest (nt metsise, lendorava strateegia) ja rahvusvahelistest säästva metsamajanduse standarditest. RMK omab nii FSC kui PEFC standardit.
Kui keskkonnaametil puudub praeguse seadusandluse juures võimalus raieid liikide elupaikades takistada ja amet annab RMK-le metsateatisel soovituse liikide elupaikasid majandada püsimetsana, miks RMK seda soovitust ignoreerib?
Keskkonnaamet ei kinnita metsateatist, kui see ohustab liigi elupaika. Kinnitatud metsateatiste puhul järgib RMK keskkonnameti seatud tingimusi.
Metsaseaduse § 48 lg 2 p 5 kohaselt on RMK tegevusalaks riigimetsa majandamisel lisaks otsesele metsa majandamisele ka loodusväärtuste kaitse riigimetsas. Seega seadusejärgne vastutus loodusväärtusi kaitsta on ka RMK-l, miks seda seadust ei täideta ja lageraiutakse liiki de elupaikasid, kelle arvukus on langemas?
Küsimuse püstitus jääb arusaamatuks. RMK hallata on ligi pool Eestimaa kaitsealadest. Lisaks on RMK järjepidevalt majandusmetsadest vääriselupaiku inventeerinud ja need on kaitse alla võetud. Kui 2010. aasta lõpus oli RMK-s rangelt kaitstavate metsade pindala osakaal 16,6%, siis 2023. aasta alguseks oli see suurenenud 31,8%-le.
Nendes metsades metsamajanduslikke töid ei tehta. Lisaks on RMK metsadest ligi 100 000 hektarit majanduspiirangutega metsad, kus aastane uuendusraiete intensiivsus on väga madal, jäädes alla 0,2% piiranguvööndi metsade kogupindalast.
Kas RMK plaanib jätkata inventeeritud väärtuslike loodusmetsade maharaiumist, mis ei ole ametlikult kaitse all? Näide: ELFi poolt inventeeritud Nurtu-Nõlva Päärni oja lammimets, kus keskel on VEP ja mille küljed on RMK poolt tänaseks lageraiutud (ümber VEP-i).
RMK lähtub metsade majandamisel metsa- ja looduskaitseseadusest ja teistest asjakohastest õigusaktidest. RMK metsadest ligi kolmandik on range kaitse all, lisaks piiranguvööndid. Väärtuslikud metsad on riigi poolt kaitse alla võetud erinevate protsesside raames, näiteks aastatuhande alguses viidi läbi metsade inventuur metsakaitsealade moodustamiseks ja 2017. aastal võeti täiendavalt ligi 30 000 hektarit laane-, salu- ja soovikumetsi kaitse alla.
Vahemikus 2017–2022 on RMK inventeerinud üle 50 000 hektari potentsiaalseid vääriselupaiku. Eestis on teaduslikel alustel moodustatud esinduslik metsakaitsealade võrgustik, millega tagatakse tulevikus Eestile omaste metsaliikide säilimine. Väärtuslikud loodusmetsad on inventeeritud erinevate protsessidena, näiteks Euroopa Liiduga liitumisel inventeeriti Natura elupaigatüübid ja võeti need Natura aladel kaitse alla.
RMK kasvatab metsa alates käbidest seemnete korjamisega, taimlates puude kasvatamisega, metsa istutamisega ja mitu aastakümmet kestva hooldamisega.
Looduskaitselise väärtusega metsade kaitse toimub Eestis vastavalt looduskaitseseadusele. Kaitseala moodustamise põhjendatust hindab keskkonnaamet, kaitse alla võtmise protsessi algatab kliimaministeerium ja kaitseala moodustamise kinnitab valitsus.
Kas RMK-l ei ole piisavalt majandusmetsi, et oma raieid planeerida alale, kus loodusväärtused puuduvad? Isegi siis kui neid loodusväärtuseid ei ole olnud võimalik riiklikult kaitse alla võtta?
Eesti metsad ongi loodusväärtuste poolest rikkad. See ütleb meile, et eelnevate perioodide metsamajandustegevus ei ole loodusväärtusi metsast ära kaotanud ja pole olemas selliseid majandusmetsi, kus loodusväärtusi üldse ei leiduks. Looduskaitseseadus on sätestanud, et liikide kaitseks tuleb moodustada püsielupaigad ning liigi kaitsekategooriast lähtuvalt tuleb kaitse alla võtta kas 100% (1. kat), 50% (2. kat) või 10% (3. kat) liigi leiukohtadest.
Väljaspool ametlikult moodustatud kaitsealasid peab keskkonnaamet hindama, kas kavandatud tegevusel on loodusväärtuste seisundit kahjustav mõju ja sellest lähtuvalt otsustama, kas raiet lubada või mitte.
Kas RMK plaanib jätkata vääriselupaikade ümber tehtavaid lageraieid ja kuidas hinnatakse selle mõju pikemal ajaskaalal?
RMK on teadlik kõikidest Eestis registreeritud vääriselupaikadest (VEP) ja raieid teostatakse selliselt, et vääriselupaiku ei kahjustataks. Väärisalupaigaga külgnevatele raietele on RMK-siseselt seatud piirangud ning sõltuvalt vääriselupaiga tüübist on määratud, kui suure osa VEP-i perimeetrist võib külgneva eraldise raiega avada.
Eesmärk on vältida raiete olulist mõju vääriselupaikadele. Vääriselupaigad on pikas ajaskaalas dünaamilised, neid saab liikide levimisel majandusmetsas juurde tekkida. Kõik RMK metsakorraldajad on läbinud VEP-inventeerija koolituse ja neile on väljastatud vastav litsents. Metsakorraldajad kirjeldavad uusi vääriselupaiku oma igapäevase töö osana.
Kas kraavide hooldamise jaoks kaitsealadel oleks vaja samuti keskkonnaameti lubasid? Teatavasti kraavide hooldamisega jätkub kuivendamine, elupaikade seisund halveneb. Kuidas hinnatakse mõju ja kes vastutab?
Jah, ja see jaguneb kaheks. Esiteks, kaitstava loodusobjekti säilitamiseks vajalike tegevustena (või tegevustena, mis seda objekti ei kahjusta) võib sihtkaitsevööndis kaitse-eeskirjaga lubada olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutöid ja veerežiimi taastamist. Igal kaitsealal võib see erineda. Teiseks, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine.
Teadmiseks, et RMK ei tee mitte kuskil uusi maaparandussüsteeme. Lühidalt on hooldamise mõte hoida kraavid olemasolevas mahus töökorras. See tähendab, et algselt planeeritud kuivenduse mõju ei suurene. Kui kraave ei hooldata, suureneb risk metsakahjustusteks. Samuti väheneb puistute juurdekasv.
Kas kuivendusprojektide mõjude hindamisel hinnatakse ka kuivenduse tulemusel õhku paisatava süsiniku hulka?
RMK on teadlik metsakuivenduse mõjudest lähtuva CO2 üldise emissiooni ja ka tänu metsakuivendusest tuleneva täiendava CO2 sidumise osas. Näiteks viitavad Eesti teadlaste uuringud, et kuivenduse mõjul tekkinud kõdusoo kasvukohatüüpide kuusikud ja männikud seovad rohkem süsihappegaasi, kui õhku paiskavad, ja on seega kliimat jahutavad kooslused. Metsa hea kasv kõdusoometsades kompenseerib kuivendusest tingitud CO2 lendumise atmosfääri.
Kas vääriselupaik on kaitstud? Foto Irina Iriser Vanemad kõdusoometsade sookaasikud on jällegi CO2 emiteerivad, st seal lendub atmosfääri rohkem süsihappegaasi kui kasvavatesse puudesse seotakse. Kuivendussüsteemide hoiuga saavutame ka paremad tingimused metsamajandamiseks, näiteks korras truubid, kraavid ja kraavimulded. Korras ja hooldatud taristu aitab vähendada metsatöömasinate fossiilsete kütuste kasutamisel tekkivat CO2 heidet.
Kas kuivenduskraavide mõjul võivad inimestel osades piirkondades kaevud kuivaks jääda?
RMK uusi kuivendussüsteeme ei raja, seega pole kuivendamise mõju juba aastaid suurendatud. Olemasolevate kraavide hooldus täiendavat kuivendusefekti ei tekita. Väga suurt osa (130 000 hektaril) kuivendussüsteeme me enam ei hoolda ega rekonstrueeri keskkonnakaitseliste piirangute tõttu. Seega kõikvõimalikud kuivendusega kaasnevad mõjud vähenevad kogu aeg ajas. Kaevude kuivaks jäämise juhtumeid ei ole RMK-le teada.
Kas on mõeldud sellele, et elupaiga kaotanud metsloomad ja linnud satuvad hätta, ning tagajärgedega tegelevad vabatahtlikud MTÜ-d, ja see ei ole looduslik valik? Keegi kes peaks vastutama peaks ka omapoolset toetust pakkuma.
Eesti on üks metsarikkamaid riike Euroopas, mis loob kindlasti paremad eeldused lindude ja metsloomade populatsiooniks kui kõrgema inimasustuse tihedusega riikides. Eestis on metsa kaks korda rohkem kui veel sajand tagasi. Hätta sattunud metsloomade abistamist korraldab riiklikul tasemel keskkonnaamet, lisaks teevad tänuväärset tööd mitmed vabatahtlikud organisatsioonid.
Riigimetsas on juba enam kui 20 aastat peetud kevad-suvist raierahu, et jätta loomadele ja lindudele aega pesitsemiseks. Lisaks mõjutatakse raietega iga-aastaselt siiski suhteliselt väikest ala metsamaast, mis annab loomadele ja lindudele võimaluse pesitsemiseks. RMK hallata on Eesti metsadest ligi pool. Sellest omakorda 41% on kaitse all, kus loodus toimetab suuresti omasoodu.
Metsade majandamine on mõistagi inimese sekkumine loodusesse, kuid ühiskond vajab ka puitu. Puit kui taastuv loodusvara omab üha suuremat tähendust ka käimasoleva rohepöörde kontekstis, kus see pakub alternatiivi fossiilset päritolu materjalidele. Mõista tuleb ka seda, et metsad on kogu aeg muutumises ning on mitmekülgsust ka elupaikade tähenduses. Noored metsad saavad keskealiseks, keskealised küpseks ning küpsete metsade uuendamise järel tekib taas noorendik. Seega on pidevas muutumises ka elupaigad.
Metsade majandamine on rangelt reguleeritud. Lisaks seaduses nõutule ja neis sisalduvatele piirangutele keskkonna kaitseks, järgib RMK parimaid praktikaid kestlikkuse tagamiseks. RMK-le on omistatud neli sertifikaati – keskkonna- ja kvaliteedijuhtimise sertifikaadid ISO 14001 ja 9001 ning kaks erinevat säästva metsanduse sertifikaati – FSC® ja PEFC. Meie metsamajandamise võtteid auditeeritakse järjepidevalt.
Mis on metsa väärtus RMK jaoks? Kas vaid puit, mida väärindada või siiski kogu elukooslus ja ka metsahing – arvestades, et eestlased on põline metsarahvas ning ka täna on väga palju eestlasi, kes käivad end metsas laadimas?
Esiteks on mets ökosüsteem, mis pakub mitmesuguseid teenuseid ja hüvesid. Mets on elupaik mitmekümnele tuhandele erinevale liigile ja on elukeskkond, milleta ei saa hakkama ükski eestimaalane. Mets pakub silmailu, katab toidulaua metsamarjade ja -seentega, metsast saab saunaviha ja ka jõulupuu.
RMK hoida on suurem osa Eestimaa looduskaitsealadest ning me teeme Eestis kõige suuremas mahus looduskaitsetöid. Seejuures taastame märgalasid ja väärtuslikke niidukooslusi, parandame jõgede seisundit ja eemaldame jõgedest kalade rändetakistusi, taastame hävinud või hävimisohus olevate liikide populatsioone. Kuna mets on ka koht, kus puhata, tervist ja vaimset tasakaalu parandada, on RMK roll pakkuda looduses liikumise võimalusi.
Pigem on erand see, kui kohaliku omavalitsuse ja konkreetse kogukonnaga kokkuleppele ei jõuta. Sel juhul ka metsade uuendamiseks vajalikke töid ette ei võeta.
RMK haldab tuhandeid kilomeetreid matkaradu, üle 700 lõkkekoha ja loodusõpperaja – neid külastatakse ligi kolm miljonit korda aastas. Mõistagi on metsast saadav oluline väärtus ka puit ja selle müügist riigile teenitud tulu. RMK kasvatab metsa alates käbidest seemnete korjamisega, taimlates puude kasvatamisega, metsa istutamisega ja mitu aastakümmet kestva hooldamisega. Ikka selleks, et majandatav mets annaks kõrge kvaliteediga puitu.
Üha suurem roll on metsadel ka kliimamuutuste leevendamisel – kuidas suurendada metsade süsiniku sidumise võimet, kuidas hoida veerežiimide toimimist, kuidas lukustada õigel ajal metsast varutud puiduga süsinik pikaks ajaks ehk teha neist kestvustooted nagu puitmajad, mööbel jms. RMK-le on usaldatud roll riigile kuuluvat metsa hallata.
Tasakaalu leidmine erinevate väärtuste vahel on võtmeküsimus, mida me ka käimasoleva RMK uue arengukava koostamise käigus oleme käsitlenud. RMK roll kõige on kokku võttes: Eesti riigile kuuluva metsa ja teiste mitmekesiste looduskoosluste hoidja, kaitsja ja majandaja.
