Valitsus soovib järgmisest aastast tõsta maamaksu ning kaotada kodualuse maamaksu vabastuse, mis seni on taganud, et igale kodanikule on lubatud üks kodu, mille eest maamaksu maksma ei pea. Plaanil on kaugele-
ulatuvad negatiivsed mõjud mitmes eluvaldkonnas, kuid kõige hullem on ühiskonna ebavõrduse süvendamine.

Automaks ja magusate jookide maks kehtivad paljudes riikides ning neis on loogika olemas. Autode puhul võib maksustada luksust ja saastamist. Suhkrumaksu mõte oleks suunata inimesed tervislikumalt tarbima. Nii on näiteks Islandiski poeriiulil kõrvuti suhkruvaba ja suhkruga Coca-Cola ning suhkruvaba on alati odavam. 

Aga kodualuse maamaksu vabastuse mõte on ju selge: igal Eesti elanikul võiks olla üks kodu, mille omamine tehakse soodsamaks. Kui sul on neid aga mitu, siis tuleb maksta. Sest elementaarselt on eluks hädavajalik siiski vaid üks kodu. Nüüd on aga regionaalministeeriumis valminud seaduseelnõu kodualuse maamaksu muutmiseks, mis vabastuse kaotab ja annab kohalikele omavalitsustele võimaluse tõsta maamaksu poole võrra. 

Andry Krass 

Omanike liidu juhi Andry Krassi (pildil) sõnul on valitsuse plaan järjekordne samm Eesti ühiskonna ebavõrdsemaks muutmisel, kus rikkad omanikud saavad rikkamaks ja vaesed jäävad vaesemaks. See ei ole hea plaan. Kodualuse maa maksuvabastuse kaotamine puudutaks Krassi andmeil 520 tuhandet koduomanikku! Sealjuures on ühiskonna ebavõrdsemaks muutmise kava valminud sotsiaaldemokraadist (!) regionaalministri Madis Kallase juhtimisel. Isegi tema erakonnakaaslane, Tallinna abilinnapea Joosep Vimm teatas, et sotsiaaldemokraadid seisavad Tallinnas kodualuse maamaksu vabastuse eest hoolimata regionaalministri esitletud plaanist! „Kodude kättesaadavust ei tohi sellega halvendada,“ ütles Vimm, lisades, et maamaks ei tohi sundida ühtki eakat oma kodust välja kolima.

Selle plaani sisu hägustatakse ilusate sõnadega: eelnõu järgi saab kohalik omavalitsus ise otsustada maamaksu suuruse ja vabastuse üle, lähtudes kohalikest vajadustest, eesmärkidest ja kokkulepetest. „Eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat ning anda neile laiem otsustusõigus oma territooriumi maamaksu suuruse üle,“ on Kallas selgitanud.  Kui regionaalset ebavõrdust võib plaan vähendada, siis ebavõrdsust ühiskonna sees paraku mitte.

Kodu on siiski pensionisammas

See tundub olevat olukord, kus must räägitakse valgeks. Omanike liit toob välja, et kodu on inimeste jaoks ka nende pensionisambaks. „Ei tohi lubada olukorda, kus omanik sunnitakse kodust loobuma kõrgete maksude tõttu ja kinnisvara koondub veelgi enam suuromanike kätte. Meie kodud on seoses hoonete energiatõhususe direktiiviga juba täna suures remondivõlas ja vajavad massiliselt renoveerimist, mistõttu on koduomanike sõnamurdlik lisamaksustamine veelgi küünilisem,“ ütles Krass.

Kodualuse maa maksuvabastuse kaotamise tõttu tõusvad kodukulud kasvataks oluliselt hoonete remondivõlga ning töötaks vastu ka eestlaste kodude energiatõhusateks muutmise eesmärgi täitmisele.

Pealegi rikub see plaan 2022 aastal kodu- , metsa- ja maaomanike esindajatega sõlmitud kokkulepet, mis jõustusid alles äsja – 1. jaanuaril 2024. Ühe olulisema kokkuleppe osana fikseeriti, et kui maade hindamise tulemusena tõuseb elamumaa maksustamishind kordades, siis ei saa maks kasvada rohkem kui 10 % aastas. Regionaalministeerium soovib nüüd sätestada, et koduomaniku maamaks tõuseb omavalitsuse otsusel 50% aastas ning hiljem kaob see piir üldse ära. 

Eesti erametsaliidu juhi Jaanus Auna arvates on äärmiselt väheusutav, et maamaksu tõusu piiri kaotamine ei tähendaks enamuse omavalitsuste puhul maamaksu tõstmist maksimaalsele tasemele, sest senine praktika kinnitab, et pigem kasutavad omavalitsused seadusega antud võimalusi täies mahus.

Nagu omanike liit õigustatult märgib, loob koduga seotud maamaksu omavalitsuste otsustada andmine olukorra, kus maamaksu vabastus ei ole enam tagatud. Sõltuvalt omavalitsuse jõukusest tekib situatsioon, mis kehtib täna ühistranspordis, kus ühe omavalitsuse elanikud sõidavad tasuta ja teised maksavad hingehinda. 

Omanikud: valitsus käitub sõnamurdjalikult

Valitsuse plaani vastu on sõna võtnud lausa kuus erialaliitu: Eesti Erametsaliit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Jahimeeste Selts ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit. Oma ühispöördumises ütlevad nad, et maamaksu tõusu piiri ja kodualuse maa maksuvabastuse kaotamine on riigi poolt sõnamurdjalik käitumine.

Kallasele saadetud pöördumises rõhutatakse, et maamaks ei tohi ühelgi juhul tõusta aastas rohkem kui 10%. Säilima peab ka kodualuse maa maksuvabastus. 

„Valitsuse plaan on järjekordne samm Eesti ühiskonna ebavõrdsemaks muutmisel, kus rikkad omanikud saavad rikkamaks ja vaesed jäävad vaesemaks.“
Omanike liidu juht Andry Krass

Liidud märgivad, et plaanitavad seadusemuudatused oleks ohtlikult suure mõjuga nii metsanduse kui ka põllumajanduse valdkonnas. Metsanduses tooks eelnõu planeeritud kujul vastu võtmine kaasa raietegevuse aktiivsuse kasvu, kuna metsaomandi haldamine muutub kulukamaks. Põllumajanduses põhjustab maksutõus aga toiduainete kallinemist. 

Liitude hinnangul annaks eelnõu elluviimine üldisemas plaanis ränga hoobi maaettevõtjate õiguskindlusele ja suunaks maaomanikke omandist loobumise teele.

„Kui mõned aastad tagasi otsustati maadele hakata uut hinda arvutama, siis lubati maaomanikele selgesõnaliselt – ärge muretsege, maamaksu tõusul saab piir ees olema, üle 10% aastas maks tõusta ei saa,“ ütles Jaanus Aun. Maade hindamine tehtigi ära ja nii on maa-ameti andmetel metsamaade väärtus tõusnud varasema hindamisega võrreldes 4,6 korda, põllumajandusmaa väärtus aga lausa 22,5 korda. 

„Ilma lubatud maksutõusu piiranguta võib maamaksu kasv olla mõnedel juhtudel röögatu. Selline kulude kasv on hoop nii metsakasvatusele kui põllumajandusele. Riik ei tohi oma inimesi petta, anda ebameeldiva otsuse tegemiseks välja lubaduse ja see hiljem tagasi võtta. Kellele siis veel loota, kui isegi oma riiki usaldada ei saa?“ küsis Aun. 

Liidud ootavad eelnõu kohta mõjuanalüüsi, mis näitaks muudatusega kaasnevat reaalset kulu just maa tegeliku kasutaja vaatest.

Tagatipuks saatis ministeerium eelnõu erialaliitudele arvamuse avaldamiseks märkusega „Sisus on poliitikud kokku leppinud“, mis tähendab, et sisuliselt ei taheta ühiskonnas isegi mingit arutelu niivõrd suure mõjuga otsuste üle. Masendav. →