MTÜ Eesti Metsa Abiks (EMA) on Natura 2000 alade säilimise nimel käinud juba üle aasta keskkonnaametiga kohtuteed. Põhjus, miks EMA nii suuremahulise kohtujuhtumi ette julges võtta, tuleneb ulatuslikust raietegevusest Natura 2000 aladel (N2000), mis on tehtud ilma mõjusid looduskeskkonnale hindamata.

Käimasolevat kohtuvaidlust peetakse lähikümnendi üheks olulisemaks keskkonnateemaliseks vaidluseks Eestis. Kolmanda isikuna osaleb protsessis ka riigimetsa majandamise keskus (RMK). MTÜ EMA on kohtus kaebaja rollis.

Halduskohtu otsus kaevati edasi

Halduskohus jõudis pärast pikka kohtumenetlust seisukohale, et kui N2000 aladel mingit tegevust tehakse, tuleb eelnevalt läbi viia mõjuhinnang. Kui aga selgub, et tegevus ohustab N2000 ala terviklikkust või selle eesmärke, siis sellisele tegevusele luba väljastada ei saa.

„Halduskohus oli üsna resoluutne, sest keskkonnaamet ei ole senini teinud mitte ühtegi asjakohast hindamist N2000 alade raietele. See oli pretsedent Eesti kohtuajaloos ja pidi jõustuma 12. oktoobril. Selle päevani oli võimalik RMK-l ja keskkonnaametil apellatsioonkaebus sisse anda,“ selgitab olukorda EMA metsanduse ja looduskaitse ekspert Mati Sepp.

Kaameramees jäädvustamas lageraiet Lahemaa rahvuspargis. Maha võeti ka 100-aastased männid. Fotod Mati Sepp 

„Meie kurvastuseks kasutasid seda võimalust mõlemad osapooled. RMK puhul oli see arusaadav, nad on alati silma paistnud sellega, et looduskeskkonnas majandatakse intensiivselt. Keskkonnaamet on samas väljendanud kõrgemal juhtkonnatasemel, et looduskeskkonda tuleb paremini hoida ning see on nende prioriteet, ometi andsid ka nemad kaebuse sisse ja ei ole otsusega rahul,“ lisab Mati Sepp.

Keskkonnaamet nõuab oma apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ning seda, et keskkonnamõjude hindamist läbi viima ei peaks. Halduskohus jõudis järeldusele, et see on nende kohustus, märkides, et takistuseks ei tohi saada hindamiste maksumus. Seadus on täitmiseks ja Eesti seadusandlus on üle viidud ELi direktiividele, mis näeb ette, et N2000 aladel ei tohi läbi viia tegevust, mis mõjutab ala terviklikkust või kahjustab sealset elukeskkonda.

EMA seisab Eesti looduse säilimise eest

„Meil on vaja loodust kaitsta ja seda mitte puhtalt kaitsmise eesmärgil, vaid me vajame toimivat ökosüsteemi. N2000 alad leevendaksid majandusmetsades toimuvat üleraiet, aga hetkel oleme olukorras, kus ka kaitsealadel toimub massiivne majandustegevus ja senini ei ole hinnatud, kui suurt negatiivset mõju see sealsele looduskeskkonnale avaldab,“ on Sepp nördinud.

„Hetkel oleme olukorras, kus kodanikud peavad selle eest seisma kohtu abiga, et toimiva ökosüsteemiga keskkond säiliks.“

EMA sihiks oli see, et tulevikus oleks N2000 aladel lubatud vaid tegevused, mis ei ohusta sealseid liike, elupaikasid ja kaitseala tervikuna.

„RMK ja keskkonnaamet teevad hetkel kõik, et looduskaitselised eesmärgid ei rakenduks ja see teeb kurvaks, sest EL on algatanud juba Eesti riigi suhtes menetluse, kuna me raiume N2000 aladel metsa massiivselt maha. Siinkohal rõhutan, et mitte kõik keskkonnaameti töötajad ei soovinud kaebust esitada. Oli ka neid, kes olid esialgse otsuse üle väga õnnelikud,“ räägib Sepp.

Ta on kindel, et meil on vaja looduskeskkonda ja toimivat ökosüsteemi ning me ei tohiks lubada raietegevusi, millel on ilmselge negatiivne mõju. „Iga viies liik on väljasuremise äärel, oleme probleeme kaardistanud ja korduvalt neist kõnelenud, aga kui läheb tegevuseks, siis paratamatult seistakse ametiasutuste poolt selle eest, et raietegevus saaks toimuda ka kaitsealadel,“ lisab Sepp.

Kes kannab kohtukulud?

Mõistagi seisab EMA ringkonnakohtus jätkuvalt selle eest, et keskkonnamõjude hindamisi läbi viidaks. „Meil on raskusi kohtukulude katmisega, sest oleme kodaniku tasemel rahastatud. Apellatsioonikaebuses, mille RMK esitas, oli üks väga kurvastav punkt: RMK kohtukulud peaks maksma EMA. RMK kontol on pool miljardit eurot, ometigi nõutakse meilt kohtukulude tasumist juhul, kui kohus peaks kalduma RMK ja keskkonnaameti kaebuste poole,“ ütleb Sepp.

Keskkonnaamet kinnitas oma kaebuses, et nad toetavad RMK-d, mis on Sepa sõnul omaette kummaline pretsedent. „See ei ole elurikkuse hoidmine, kui me töötame selle nimel, et keskkonnamõjusid ei hinnataks. Peame lähtuma seadusandlusest, kus on selgelt kirjas, et tegevuse mõju N2000 aladel tuleb hinnata,“ räägib Sepp.

Mati Sepp, MTÜ EMA metsamajanduse- ja looduskaitse ekspert. Foto erakogu 

RMK kommunikatsiooniosakonna juhataja Sille Aderi sõnul algatati kohtuasi EMA kaebuse alusel. „Nii vastustaja – keskkonnaamet – kui ka kolmas isik – RMK – vaidlesid kaebusele vastu. Kohtusse kaebust esitades tuleb alati arvestada võimalusega, et kaebust ei rahuldata ja menetluskulud jäävad kaebaja kanda,“ kommenteerib olukorda Ader.

Sepa sõnul peaksime arvestama, et meil on hetkel kliimakriis, mis mõjutab kogu globaalset inim- ja looduskeskkonda. „Ükskõik kui väike meie riik on, meil on oma roll looduse hoidmisel, me saame olla eeskujuks. Teisalt saame toimiva ökosüsteemi hoidmisega toetada omaenda inimesi. Hetkel oleme olukorras, kus kodanikud peavad selle eest seisma kohtu abiga, et toimiva ökosüsteemiga keskkond säiliks,“ nendib Sepp.

„Lahemaa rahvuspargis toimuv ulatuslik raietegevus – see on täies ulatuses Natura ala – on kurvastav, aga karm reaalsus. Me ei oska hoida riiklikul tasemel looduskeskkonda. See peab muutuma ja EMA teeb omalt poolt kõik, et Eestis seadusandlust järgitaks ja ELi direktiivid oleksid kohaldatud Eesti seadusandlusesse õigesti,” lisab Sepp.

Hetkel ei ole veel teada, millisele otsusele ringkonnakohus jõuab, siiski loodab EMA, et halduskohtu otsus jääb jõusse. EMA leiab, et keskkonnaameti poolt on metsamajandusliku tegevuse toetamine looduskaitsealadel ebaeetiline ning see olukord peab muutuma.

Kommentaar
Vaidluse all on, kas hinnang tuleb teha igale teatisele
Olav Etverk, keskkonnaameti metsaosakonna juhataja

Eestis on keskkonnamõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladel tavapärane praktika. Samas hinnatakse iga kord enne keskkonnamõju hindamise algatamist, kas tegevusel võib olla ala väärtustele oluline mõju.

Täiemahulisi mõjude hindamisi viiakse läbi juhtudel, kui eelnevalt on tõendatud, et tegevusel võib olla oluline negatiivne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele. Vaidluse all on, kas keskkonnamõju hindamisi tuleb teha ka eraldi igale metsateatistele ehk kas metsateatis on tegevusluba keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel. Täpsemalt saab vaidlusalusest teemast rääkida alles siis, kui kohtuvaidlus on läbi.