Kuumalaine, puhkuseperiood ja koroonapiirangute vähenemine tõmbas kinnisvaraturul suvekuudel korraks hoo maha, kuid septembris on märgata turu jätkuvat aktiivsust. Tavapäraselt on kõige aktiivsem piirkond Harju maakond, Tallinn ja selle ümbrus, kus nt juulikuus toimus 39% kõikidest Eestimaa tehingutest.
Aasta esimese seitsme kuuga on üle Eesti toimunud väga kiire kasv. Võrreldes aastataguse ajaga on tehingute arv kasvanud ligi 36% ja ületanud varasemate aastate keskmist. Jätkuvalt on trend liikuda maale, mis on suurendanud majade, suvilate ja kruntide tehingute arvu.
Seda ennekõike soodsama kinnisvarahinna tõttu, aga paljudel peredel on ka soov ise kasvatada mahetoitu, arvestades üldist hinnakallinemist.
Kinnisvaraturg on jätkuvalt aktiivne
Elamumaa kruntidega on sel aastal juba sõlmitud umbes 3770 tehingut, mis on võrreldes 2019. ja 2020. aasta esimese seitsme kuuga võrreldes ligi 37% rohkem.
Korterite osas on sel aastal sõlmitud võrreldes 2020. aasta sama ajaga kuude lõikes kokku 30,4% rohkem tehinguid ja käive on suurenenud 43,2%. Tänavu augustis tehti Eesti korteriturul kokku 1982 ostu-müügitehingut, mida oli 8,1% enam kui aasta tagasi.
Samas on pakkumiste arv äärmiselt madal ja see ei ole sellel aastal ka muutunud. Suure tehingute arvu tõttu survestab see hindu jätkuvalt kasvama sissetulekutest kiiremini. Nõudlus aga on taastunud võrreldes eelmise aasta koroonapandeemia algusega, mis muutis inimesed tuleviku suhtes ebakindlaks. Analüütikute sõnul on elamispinna kättesaadavuse halvenemine muutunud globaalseks trendiks.
Üüriturg on koroonakriisist valdavalt taastunud ja seda enam hinnakauplemisel ettekäändeks ei tooda. Ka välismaalased ja tudengid on üüriturul tagasi. Üürihinnad on peaaegu taastunud vahepealsest kuni 25% langusest ja üüripakkumiste arv on vähenenud. Augustis ja septembris on üüripindade nõudlus alati suurem. Aasta lõpuks oodatakse üürihindade täielikku taastumist.
Seega võib öelda, et kinnisvaraturu kasv on olnud tunduvalt kiirem kui majanduskasv Eestis tervikuna. Kuid muretsemiseks polevat analüütikute hinnangul põhjust, sest laenureeglid pankades on karmistunud ja omafinantseeringu osakaal kasvanud, mis peaks vähendama riskimise ohtusid.
Sel aastal on oodata uute korterite ja eramute hindade kasvu seoses maahindade ja ehitusmaterjalide kallinemisega.
Palju arutelusid on põhjustanud ka pensionisambast vabanev raha ja selle liikumine kinnisvarasektorisse. Analüütikute hinnangul on oodata soodsama hinnaklassi (kuni 60 000 eurot) kinnisvara jätkuvat ostuaktiivsust, sest tarbijad saavad pensioni- ja laenurahaga koos arvestatavaid kinnisvaratehinguid teha ja suurendada seeläbi oma tulu. Aga seda olukorda võidakse ka üle hinnata, eks aeg näitab.
2022. aastal on ilmselt oodata hinnakasvu aeglustumist, kuna ehitusmaterjalide puuduse osas on turul oodata olukorra paranemist ja ka koduostjate arv on selleks ajaks ilmselt vähenenud. Pakkumiste arv peaks hakkama seeläbi suurenema.
Mida ostetakse enim, missugune on nõudlus?
Kinnisvaramaaklerina näen Harjumaal kõige suuremat nõudlust viimase aasta jooksul madalama hinnaklassiga kinnisvara osas hinnaga kuni 60 000 eurot. Need on suvilad, soodsad kinnistud ja maakodud ning korterid. Ilmselt püsib see nii ka lähitulevikus.
Samuti on suur nõudlus väikeste ja keskmise suurusega eramute järele, mis jäävad vahemikku 130–200 m2 ja mille hinnaklass on kuni 300 000 eurot. See on sobiliku suurusega kodu keskmisele Eesti perele.
Ka on väga suur nõudlus elamumaa järele nii alevites kui ka maal, et ehitada kodu enda soovi järgi või investeeringuks. Jätkuvalt on väga populaarsed suvilakrundid, kus on võimalik suvila aastaringseks elamiseks ümber ehitada. Teadaolevalt on viimasel aastal kiiremalt ära müüdud ka kallim kinnisvara, mille müük võttis varem rohkem aega. Hästi on müünud uued korterelamuprojektid ja eramukruntide arendused.
Mida on kõige rohkem pakkumisel?
Harjumaa kaunis loodus ja Tallinna lähedus tekitab kasvava nõudluse. Õnneks on ehitus ja arendustegevus hoogsalt käimas. Seda nii korterelamute, eramukruntide, äripindade kui ka kaubanduskeskuste osas. Ka elamumaid on tänu detailplaneeringutele juurde tulemas.
Peamised arenduspiirkonnad on Tallinna lähiümbruses.
Hetkel on Harjumaal pakkumises portaali Kv.ee andmetel maju 786, majaosasid 275, kortereid 3595 ja kinnistuid 1176. Lähiaastatel on lisandumas uusi projekte. Allikad: Maa-amet, BNS, City24.
