Andrus Soonsein. 

Tallinnas, Tallinna ümbruses ja kaugemalgi on juba mõnda aega taas märgata kraanasid. Kraanad ehitamas ja reklaamimahu kasv meedias on esimesed märgid, et majandus kasvab, elavneb. Nii kinnitavad analüütikud.

Kas kinnisvarafirmad oma igapäevases tegevuses tunnetavad sama – kinnisvaraturg elavneb iga päevaga?

Uus Maa kinnisvaraekspert Andrus Soonsein: Ei saa eitada, kinnisvaraturg on aktiivne, kasvab nii tehingute hulga kui hindade poolest. Kohati oleme jõudnud eelmise buumi, 2007. aasta tasemele, kohati jõudmas. Mina aga ei käsitleks kinnisvaraturul toimuvat kui mingis kindlas suunas liikuvat trendi, ei ütleks, et kinnisvaraturg “elavneb iga päevaga”. Mina näen turul toimuvat pigem nagu pidevat lainetust.

Äraseletatult tähendab siis see…

Kui olime 2010–2011 aastal põhjas, siis esimesed tõusu märgid hakkasid ilmnema Tallinna kesklinnas, seal liikusid need lainetena äärelinnadesse, siis Tallinna lähiümbrusesse, teistesse suurematesse keskustesse, Tartusse, Pärnu, Narva…

Ja kui peaks algama mõõn, siis lainetab kõik jälle vastupidises suunas?

Nii ta on jah…

Kui nüüd rääkida Harjumaast, siis millistes piirkondades on maakleritel enim tööd ehk toimub tehinguid kõige rohkem?

Esimese nelja kuuga, jaanuarist aprillini, osteti-müüdi kinnisvara, nii elamu kui äripindasid enim Viimsi vallas, toimus 313 tehingut. Järgnes Rae 309 tehinguga. Edasi Harku ja Saue vald vastavalt 184 ja 179 tehinguga. Siis Maardu linn 138, Saku 137ga. Ja Kose vald 113ga. Teistes omavalitsutes oli tehinguid juba tunduvalt vähem. Kiili vallas 76, Kernu vallas 64, Saue linnas 62, Nissi vallas 55.

Siingi joonistub selge trend: mida lähemale linnale, seda elavam on kinnisvaraturg.

Need kaks omavalitsust, kes olid konkurentsitult teistest ees – Viimsi ja Rae – seal on ka suur rahvaarv, palju on ehitatud elamispinda. Samuti mängib Viimsis olulist osa endiste suvilarajoonide väljaehitamine elurajoonideks. Sama kehtib ka Harku valla kohta, vähemal määral Kernu valla Laitse piirkonna kohta.

Mis on aga perspektiivseim arenduspiirkond Harjumaal?

Kui vaataksime perspektiivi, siis Viimsis alustati masujärgset starti elamuehituses varem, hakati lõpetama poolelijäänud objekte. Järelikult oli nõudlus. Samas kui võtame Järveküla ja Peetri kandi Rae vallas, siis need asuvad ju kesklinnale väga lähedal, heas logistilises asukohas. Maailmamastaapides on Tallinna lennujaam logistilises mõttes ju otse kesklinnas. Nii et seda arvestades pean mina Rae valla perspektiivi arenguks suuremaks – suured tehnopargid on inimestele tööd pakkumas, samas elamurajoonid on südalinnale väga lähedal.
Samas rääkides ehitushinnast, siis pole vahet, kas ehitada Võrru või Harjumaale – ehitamise hind on ikka praktiliselt sama, Tallinnas on ainult krunt kallim. Samas kui ehitaja või arendaja hakkab kinnisvara müüma, on hinnavahe mitmekordne. See seletab paljuski, miks toimub arendus ja ehitustegevus Harjumaal ja mujal Eesti suuremate keskuste ümber, osa piirkondi aga tühjeneb. Keegi pole huvitatud arendustegevusest ääremaal, sinna investeeritud raha tule tagasi. Keskustes on nii arendajafirmade kasumlikkus kui kinnisvara likviidsus kõige suurem.

Kas usute, et peatselt võiks jälle lõhkeda kinnisvaramull?

Ei usu. Praegu veel suvaliste põldude peale maju ei ehitata, pigema arendatakse ikka olemasolevaid asumeid või minnakse edasi seal, kus ehitusega pooleli jäädi.
Ei saa öelda, et ka pangad kinnisvarabuumile liigselt kaasa aitaksid. Ka nemad on õppinud. Näiteks krunti pangad reeglina enam likviidsena ei käsitle. Pank vaatab kinnisvara objekti kui tervikut ja on nõus seda finatseerima. Tavaliselt osade kaupa.

Mis on hetkel kuumimad objektid?

Vastavalt hooajale on klientide poolt enimnõutavad suvilad, maamajad, maatükid.
Kuumimad piirkonnad on endiselt Viimsi ja Harku vald. Kunagisi aiamaju ostetakse valdavalt selleks, et need aastaringseks elamiseks ümber ehitada. Aga osale inimestele jäävadki majad vaid suviseks kasutamiseks. Aga öelda võib küll, et traditsioonilised suvituspiirkonnad hakkavad ajalooks saama.
Kes tahab privaatsemat elamist, otsib maamaja – suvilapiirkondades on reeglina krundid pisikesed, naaber naabris kinni.

Mida ütleksite ostuhuvilistele?

Kinnisvaramulli tulemas ei ole. Arendajate aktiivsus on kasvanud, julgetakse jälle tegutseda, turul on normaalne nõudmise-pakkumise suhe. See tähendab, et ka hinnad peaksid olema normaalsed: müüjale alati natuke odavad, ostjale kallid. Aga kui on millegi vastu huvi, siis on turul ringi vaatamiseks õige aeg.

Suvilate hinnatase Harjumaal

Valimis on hooned, mis kvalifitseeruvad üldlevinud mõiste „suvila“ alla. Kapitaalsemad majad ja eramud antud piirkondades on välja jäetud.

• Vääna-Jõesuu, Vääna-Viti (Harku vald): 30 000 – 60 000 eurot (hinnavahemik sõltub lähedusest merele, aga sama palju ka hoone tüübist ja krundist).
• Türisalu: 30 000 – 60 000 eurot.
• Laulasmaa (Keila vald): 27 000 – 60 000 eurot (samas kõrval asuv Lohusalu on mõnevõrra kallim, aga seal on objekte ka harva saadaval).
• Paldiski: 5000 – 20 000 eurot (suvilarajoon kohe linna taga).
• Laitse (Kernu vald): 10 000 – 35 000 eurot
• Roobuka (Saku vald): 15 000 – 35 000 eurot
• Aespa (Kohila vald): 15 000 – 36 000 eurot
• Kiisa (Saku vald): 20 000 – 37 000 eurot
• Klooga-Ranna (Keila vald): 30 000 – 65 000 eurot
• Viimsi poolsaar (peamiselt Randvere ja Leppneeme) 60 000 – 85 000 eurot.
• Muuga 35 000 – 65 000 eurot.
• Maardu järve ümbrus: 40 000 – 70 000 eurot (kohe Tallinna lähedal)