Alates 1. märtsist 2021 peavad korstnapühkijad ja pottsepad kõik küttesüsteemidega seotud toimingud kandma riiklikku küttesüsteemide portaali. PZU Kindlustuse hinnangul teeb see koduomanikele küttekolletega seotud dokumentide haldamise lihtsamaks. Oluline on vaid teada, et küttekollete hooldusele, näiteks korstnapühkimisele sätestatud nõuded jäävad endiseks, teatas PZU.

“Koduomanikud peavad endiselt jälgima, et korstnat tuleb pühkida igal aastal ning kord viie aasta jooksul peab seda tegema professionaalne korstnapühkija. Portaal teeb asjad lihtsamaks, kuna enam ei pea hoidma viis aastat riiulis korstnapühkija väljastatud paberakti, vaid info läheb portaali, kus sellega saab ka koduomanik tutvuda. Kindlustusandjal on ligipääs portaali andmetel kindlustusjuhtumi korral ja muudel juhtudel mitte,” ütles PZU Kindlustuse varakahjude grupi juht Marge Habakukk.

Habakuke sõnul ei ole Eestis enamus tulekahjusid tingitud küttekolletest ja nende probleemidest, vaid peamiselt viib põlenguni inimeste hooletu käitumine: suitsetamine, pliidile küpsema jäetud toit, järelevalveta küünlad või muud juhtumid. Sageduselt teine tulekahjude põhjus on elektripaigaldiste ja -seadmete rikked.

“Küttekolded on põlengu põhjusena üsna loetelu lõpus ning viimase paarikümne aastaga on olukord pidevalt paranenud. Varem oli ehituses väga palju isetegevust: meenub juhtum, kus üks isik tegi saunakerise korstna tavalisest ventilatsioonitorust ja paigutas selle puidust laetala vastu. Ja loomulikult läks see esimese kütmisega põlema. Kuid aastatega on inimeste teadlikkus kindlasti tõusnud ja enam ei tehta väga palju omaloomingut,” ütles Habakukk.

Tulekahju on kodukindlustuse põhirisk, mis on alati lepingu sees. “Veidi üle kahe aastaga on PZU Kindlustus menetlenud 95 tulekahju, milles enamus on olnud väikesed ja lokaalsed põlengud ning suuri tulekahjusid, kus kogu vara hävib, tuleb PZU kindlustusportfellis aastas ette kolm-neli,” ütles Habakukk.

Päästeameti loodud küttesüsteemide portaal koondab edaspidi kõik pottseppade ja korstnapühkijate tehtud tööd, nii et oleks ülevaade Eestis kasutusel olevatest tahkeküttesüsteemidest ning nende ohutusest, mis aitab vähendada küttekolletest alguse saanud tulekahjude ja neis hukkunute arvu. Enne 1. märtsi tehtud remondi-, ehitus- ja hooldustöid portaali sisestama ei pea ning nende kohta väljastatud pabertõendid kehtivad määratud tähtajani.

PZU on rahvusvaheline 200-aastase ajalooga kahjukindlustusselts, mis kuulub Baltimaade suurimate hulka ning on Eestis käibelt ja kahjuhüvitiste mahult üks juhtivaid kahjukindlustusseltse. Poolas kuulub PZU-le varakindlustusturust 33 protsenti ja elukindlustusturust 42,9 protsenti ning Kesk- ja Ida-Euroopas on turuosa 13 protsenti.

Lisainfo Triin Piibor, PZU Kindlustuse turundus- ja kommunikatsioonijuht, 622 4853, triin.piibor@pzu.ee
AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaal, Pärnu mnt. 141, Tallinn 11314
www.pzu.ee